Chat

Uudisvoog:

Tagasi

Kulusäästlik mõtlemine andis oskuse loobuda üleliigsest

Autor: Aleksandr Miina, Lean Enterprise Estonia

Lean thinking ehk kulusäästlik mõtlemine on töötegemise filosoofia, mis võimaldab ettevõtetel saavutada efektiivsust, paremat toodete ja teenuste kvaliteeti, sealjuures tõuseb samal ajal töötajate moraal ning tööohutus.

Lean pakuti esimest korda välja raamatus „Masin, mis muutis maailma“ (inglise keeles Machine that changed the world). Raamat anti välja viieaastase projekti tulemusena, mille käigus uuriti maailma autotööstust eesmärgiga selgitada Jaapani, eeskätt Toyota, tootjate erilisust. Ameerika Ühendriikides oli 1980ndatel aastatel tähele pandud, et Toyota autod on töökindlamad, tarbivad vähem kütust, kestavad kauem ning on odavamad. Uuring kestis viis aastat. Osalesid erinevad ülikoolid üle maailma, erinevad autotootjad ning riikide valitsused. Avastati Toyota Tootmissüsteemi fenomen, mida hakati nimetama lean tootmiseks.

Otsetõlkes inglise keelest tähendab lean kõhna või kuivetut. Selles aga seisnebki leani peamine põhimõtte – tegevustest kõrvaldatakse kõik üleliigne ja alles jääb ainult vajalik.

Kulusäästlik mõtlemine jagab tegevused kolmeks:

  • Väärtust lisavad tegevused – tegevused, mis vajavad ressursse ja aega ning muudavad toormaterjal lõpptooteks. Teisisõnu tehakse väärtustlisavate tegevuste käigus toote või teenusega midagi, et see võtaks oma lõppkuju.
  • Väärtust võimaldavad tegevused – tegevused, mis vajavad ressursse ja aega, samas ei lisa väärtust tootele või teenusele, kuid mis võimaldavad väärtuse lisamist. Selline tegevus võib olla näiteks transportimine. Transport ei lisa otseselt väärtust lõpptootele (me võime ükskõik kui kaua transportida toodet mööda maja, kuid paremaks või kvaliteetsemaks ta ei lähe), kuid samas ei ole võimalik seda protsessidest täielikult kõrvaldada.
  • Väärtust mittelisavat tegevused – tegevused, mis vajavad ressursse ja aega, kuid ei lisa väärtust lõpptootele ning ei võimalda väärtuse lisamist – ümbertegemine, ootamine, kvaliteedi kontroll jpm.

Kulusäästliku mõtlemise tööriistade eesmärk on võimalikult palju kõrvaldada väärtust mittelisavaid tegevusi ning võimalikult palju vähendada ka väärtust võimaldavaid tegevusi.

Väärtust mittelisavad tegevused on:

  • ületootmine – toodetakse seda, mida keegi ei vaja;
  • ootamine – töötajad ja masinad ootavad tööd, tellimused ootavad tegemist, informatsioon ootab töötlemist;
  • üleliigne transport – transport, mida on võimalik kõrvaldada;
  • üleliigne töötlemine – toote liiga heaks tegemine;
  • üleliigsed varud – varud, mida on võimalik kõrvaldada;
  • üleliigsed liigutused – ebaefektiivne tööviis;
  • defektid – praak;
  • töötajate realiseerimata potentsiaal – töötajad teavad kõige paremini kuidas on võimalik muuta tegevusi efektiivsemaks.

Kulusäästliku mõtlemise kontseptsiooni kokkuvõtvaks esitamiseks sobivad Jefrey  Liker’i kulusäästlikkuse mõtlemise printsiibid. Oma raamatus „Toyota Way” esitas ta 14 põhimõtet ja moodustas nendest neli gruppi.

Kõige aluseks on filosoofia – kulusäästlik mõtlemine on töötegemise filosoofia. Teiseks on protsess – õige, ehk siis efektiivne protsess toodab õigeid tulemusi. Kolmandaks on partnerid ja inimesed – kõike parendusi saavad teha ainult töötajad ja partnerid läbi enda arenduse ning väljakutsete lahendamise. Kõige tippuks on pidev parendamine – asi on elukestev.

 

LOE LISAKS:

  • Raamat „Masin, mis muutis maailma

Tehnoloogia Tootmine

Kuidas tootmisettevõttes rikkust kasvatada

Eelmine uudis

järgmine uudis

Juhtimine

Majandustarkvara lahendused konkurentsivõime vankri ette!

DIGITALISEERIMINE