BCS Itera – IT-firma… mis nagu polegi IT-firma!

Allikas: Äri-IT Kevad 2024

Autor: Taivo Paju, Äri-IT peatoimetaja

Ei mingit kahtlust – traditsiooniliste IT-firmade hulka BCS Itera ei kuulu.

Ilmselt on tegu Eesti esimese selle ala ettevõttega, kus naisi töötab rohkem kui mehi. Ka on majandustarkvara juurutaja sildi taga hoopis konsultatsioonide pakkuja, kelle nõustajad teavad, kuidas ettevõtete juhtidele kasulik olla. Lisaks püütakse BCS Iteras iga päev kokku sulatada kahte üsna erinevat asja: hoolivust ja innovaatilisust. BCS Iteral täitub tänavu 20 aastat iseseisvat tegutsemist ja töötajate arv ületas just 100 piiri. Mida see ettevõte endast õieti kujutab? Vastab Erko Tamuri, firma kaasasutaja ja juht. Aga nagu selles firmas tavaks, ütlevad oma sõna sekka ka teised tiimi liikmed.

Erko Tamuri, mis teeb BCS Itera Eestis ainulaadseks?

Kui me BCS Itera 20 aastat tagasi välja ostsime, oli meie mõte algusest peale toetada Eesti ettevõtteid innovaatiliste lahendustega. Ükski juht ju ei mõtle, et tema firma esimene eesmärk on kasumit teenida. Iga samm, iga otsus tehakse ikka selleks, et konkurentsis püsida. Kui see õnnestub, siis tuleb kasum iseenesest. Neile edumeelsetele ettevõtetele, kes tahavad olla konkurentsis, soovime olla partneriks.

Lahendusi, mida meie klientidele pakume, nimetatakse tuumlahendusteks. Igal firmal võib olla ju kasutusel mõni nišilahendus, mis suurendab tema konkurentsieelist, kuid ilma tuumlahendusteta ei saa edukalt funktsioneerida ükski keskmine ega suur ettevõte.

Ja tarkvarasse investeeritakse üha rohkem?

Aja jooksul on tugevnenud nii meie ja klientide vaheline usaldus kui ka ettevõtete võimalused. 20 aastat tagasi usaldati meile 10 000 eurot, vahepeal 100 000, nüüd juba miljon. See on usaldusel põhinev äri, sest klient ütleb meile: „Teie olete profid, investeerige see miljon tarkvarasse nii, et me oleksime võimalikult edukad.“ Usaldus on meile pööraselt tähtis – me väga hoiame seda. Kui vaja, astume ka sammu tagasi, et kliendisuhet mitte läbi raiuda.

Teine põhjus, miks meie juurde tullakse, on see, et oleme oma klientidele-organisatsioonidele muudatuste käivitajaks. Seda on huvitav jälgida. Müügifaasis räägime hästi palju tarkvarast, aga juurutamise käigus muutub see hoopis sekundaarseks. Sel perioodil keskendume ettevõtte probleemide lahendamisele – jõuame arutelude käigus uute lahendusteni, muudame äriprotsesse jne. Ühesõnaga me aitame tehnoloogialahenduste kaudu ettevõtetel ennast muuta. Jah, võime öelda, et oleme kasvanud IT-firmast juhtimislahendusi pakkuvaks ettevõtteks.

Mis viga on sellist tarkvara müüa, mida arendab Microsoft…

Microsoft on meie kauaaegne tarkvarapartner, kes arendab tarkvara tõepoolest väga hästi ja intensiivselt.

Aga milles on asja tuum – meie lisame tarkvarale oma kompetentsuse, kliendi erivajadused ja selle juurutamise metodoloogia. Ehk kõik see, kuidas panna tarkvarainvesteering tegelikus elus tööle. Paljud juurutusfirmad ei pööra sellele nii suurt tähelepanu, keskendudes vaid tarkvara funktsionaalsusele.

Valisime selle tee, sest taanlased, kellelt Microsoft praeguse Business Centrali tarkvara (toonase nimega Navision) omal ajal ostis, andsid meile head nõu. Nad rõhutasid: „Erko, ära keskendu tarkvarale, vaid selle ellurakendamise metodoloogiale. Tarkvara seadistajaid on turul n+1, aga neid, kes teavad, kuidas seda tegelikult juurutada, otsi tikutulega“.

Kuidas metodoloogiline juurutusprotsess käib?

Väga sageli ütleb ettevõtte juht, et on valmis investeerima IT-lahendustesse näiteks 300 000 eurot. Küsimus on selles, kuidas oleks seda kõige targem teha. Siin tulemegi meie appi, analüüsides ettevõtte protsesse ja leides üles pudelikaelad. Selle käigus tulevad organisatsiooni tipp- ja keskastmejuhid ka laua taha – teeme seda ühiselt.

Teine väga tähtis etapp on kirjeldamine ehk disain, kuidas uus tarkvaralahendus peaks välja nägema ja toimima. See on kõige raskem pool, sest nõuab tihti klientidelt väga palju enesemuutmist, ka protsessi mõttes. Näiteks individuaalse Exceliga harjunud töötajad peavad korraga hakkama kasutama ühist lahendust, kuhu andmeid sisestatakse vaid üks kord ning kõik osapooled saavad neid oma tegevuse jaoks kasutada.

Üks põhjus, miks Eesti ettevõtted ei ole tihti maailmas nii edukad, kui võiks, ongi see, et me oleme protsessides ebaefektiivsed. Tihti sisestame ühtesid ja samu andmeid kaks, kolm või isegi neli korda, muidugi igaüks oma rakendusse. Kõigepealt müügimees, siis sisseostja, siis tootja, siis raamatupidaja jne. Me nimetame olukorda, kus igal osakonnal on oma tarkvara, spagetisündroomiks.

Juurutusprotsess ise käib ka väga kindlate reeglite järgi?

Kui on aeg käes tarkvara juurutada, siis see käib jah väga kindlate reeglite järgi. Ma ei peatuks siin pikalt, aga näiteks meie peame tarkvaraprojekti õnnestumisel väga oluliseks kliendi koolitamist. Aastaid tagasi kippus olema esimene rida, mida klient investeeringute eelarvest maha tõmbas, just koolitus. „Tehke valmis, seadistage, hakkame kasutama!“ Aga koolituse roll on äärmiselt oluline, sinna peaks isegi tänapäeval rohkem investeerima.

Mida tähendab see, et praegu parim kliendile pakutav lahendus on tema järgmise lahenduse prototüübiks?

Kuna meie kliendisuhted on väga pikaajalised, siis tsükkel kordub. Üks klient ütles kord väga hästi: majandustarkvara on nagu hingamisaparaat, ei saa stepslit seinast välja tõmmata. Kui oled selle kasutusele võtnud, tuleb edasi minna. Arenev ettevõte valib uued ärisuunad, liidab teisi ettevõtteid, akendab uusi ärifunktsionaalsusi jne – need tuleb tarkvarasse sobitada. Ka tarkvara ise areneb pidevalt, näiteks Business Central on jõudnud arvutist pilve ja igal aastal tulevad välja uued täiendatud funktsioonidega versioonid.

Milliseid inimesi BCS Iterasse tööle oodatakse?

Konsultatsiooniettevõttena eeldame, et inimesed suudavad end ise motiveerida, kõike ei pea ette-taha ära tegema. Ma isegi ütlen vahel, et meil on ettevõte, kus maksame peale selle eest, et inimesed saaksid areneda ja õppida. Pakume head keskkonda ja tipptasemel tehnoloogiaid. Klientideks on juhtivad Balti riikide ettevõtted, kus on võimalik oma teadmisi rakendada.

Püüame leida inimesi, kes saaksid sellises keskkonnas enesejuhtimisega ise hakkama. Ja see eeldab distsipliini. Kõik algab aja planeerimisest ja tegevuste ülestähendamistest. Hommikul ärgates mõtled oma päevaplaani ikka väga detailselt läbi. Samamoodi on kogu ettevõtte tasemel – teatud määral on meil planeeritud inimeste aeg terveks aastaks ette.

Meie kui konsultatsiooniettevõtte väljakutse ongi selles, et meie väärtus seisneb n-ö hallolluse konverteerimises – ja seda on kaheksa tundi päevas! Ja kui täna jätad selle potentsiaali realiseerimata, siis homme ei ole 16 tundi kusagilt võtta. See eeldab äärmiselt tugevat distsipliini ja etteplaneerimise oskust. Ei salga, mõne inimese puhul tuleb ka kaasa aidata.

Aga me nimetame seda treeningprotsessiks. Meie ettevõte on päris palju üle võtnud tippspordist. Kindlasti tegi Gerd Kanter ka 10 000 korda oma heiteliigutust, enne kui tulid tipptulemused. Meie töös on sama. Kui oled 10 000 tundi tarkvaralahendusi juurutanud, siis tuleb kõik juba iseenesest välja.

Kas sihikul on ka välisturg?

Meil on praegu nii palju tööd, et ei jõua isegi Eesti kliente ära teenindada. Oleme viimase kahe aastaga kasvanud 75% ning võiksime olla veel kaks korda suurem kui praegu. Aga töötajate väljaõpe võtab paar-kolm aastat aega.

Meil on esindus Soomes, mis on veel väike, aga mille tegevus vaikselt kasvab. Üha rohkem pakume teenust rahvusvahelistele kontsernidele, millel on harud Eestis, Lätis ja Leedus. Võin öelda küll, et välisfirmad on meid üles leidnud. Nii et areneme ja kasvame mõistliku tempoga.

Mis on mis

BCS Itera on pika ajalooga IT-firma. 2000. aastatel alustati Itera Süsteemid nime all, peagi aga liitis selle Eesti üks vanemaid IT-firmasid Baltic Computer Systems. Iterale tuli ette tähekombinatsioon BCS ja BCS Itera nime kantakse tänase päevani.

2000. aastate alguses omandas BCS Itera esimesena Eestis Microsofti ärirakenduste juurutamise sertifikaadi, keskendudes majandustarkvara Navision (praeguse nimega Business Central) müügile ning juurutamisele.

2004. aastal tegi firma juhtkond eesotsas Erko Tamuriga klassikalise management buyout’i ning jätkati iseseisvana. Nüüd on BCS Itera Microsofti partnerina Balti riikides üks juhtivaid keskmistele ja suurtele firmadele mõeldud majandustarkvara (ERP) ning sellega kaasnevate lahenduste, nagu ärianalüüs (BI), palga- ja personalilahendus (HRM) ja kliendihaldus (CRM), pakkujaid.

Ettevõtte turundusdirektor Marek Maido selgitab, kuidas nad on lahti mõtestanud ettevõtte üsna keerulise nime: „BCS tõlgime Business Cognition Solutions – „äritunnetuslikud lahendused“, mis tähendab, et me püüame mõista kliente, tõlgendada nende vajadusi ja pakkuda lahendusi. Itera aga tuleneb ladinakeelsest sõnast iterare – jätkuv tsükliline liikumine. See tähendab, et meie pakutav tänane parim lahendus on alati homse parima lahenduse prototüüp. Klient areneb, meie areneme – käime kliendiga kaasas ja pakume üha paremaid lahendusi. Mis ühtlasi tähendab, et kliendisuhted on hästi pikad. Esimese kliendi Premia leidsime pea veerandsada aastat tagasi ja me töötame nendega ka praegu. Hea suhte aluseks on usaldus, mis omakorda põhineb sellel, et me viime alati asjad lõpuni ja üritame eksimustest õppida.

Merilin Aug: nõuame töötajailt palju, aga pakume ka rohkelt vabadust

Uue töötaja õppimisperiood on hästi pikk. Näiteks uus tootmise konsultant võib küll väga hästi tunda tootmisvaldkonna protsesse, kuid Business Centrali tarkvara peensusteni selgeks õppimine nõuab aega. Inimeste õppimisvõime on väga erinev – mõni läheb poole aasta, mõni kahekolme aasta pärast iseseisvalt kliendi juurde. Hästi palju räägime väärtustest ja meie ühest aluspõhimõttest, et klient on meie meeskonna liige. Uued töötajad läbivad juba katseajal põhjaliku metodoloogiakursuse meie kvaliteedi- ja metodoloogiajuhi Kristina käe all. Ning oluline on, et meie konsultandid tunnetaksid klienti: kuidas on tema tunnetus, tema muutuste vastuvõtmise võime jne.

Uus töötaja saab endale mentoriks samas rollis oleva kogenud kolleegi, kes annab talle oma teadmisi-oskusi edasi. Algõppega muidugi asi ei piirdu – ühtlase taseme tagamiseks kehtib meil nõue, et töötajad kasutaksid Microsofti pakutud võimalusi ja sertifitseeriksid ennast. Iga kahe aasta tagant tuleb läbida täiendav metodoloogiaõpe.

Jah, me nõuame töötajatelt palju, teisalt pakume ka rohkelt vabadust. Saad ise tööaega planeerida, valida kliente ja tiimiliikmeid, kellega koos töötad, ning liikuda selles suunas, mis kõige enam köidab. Saan tuua näite iseenda kohta – tulin siia majja konsultandina, siis liikusin projektijuhiks ja nüüd töötan hoopis talendijuhina. Me püüame inimestele pakkuda seda, mida nad kõige rohkem teha tahaksid, et nad oleksid kirega asja kallal. Muidugi eeldame oma ettevõtte suuruse juures juba seda, et inimesed ise initsiatiivi üles näitaksid ja aktiivselt oma soovidest märku annaksid.

Ja kodukontorite ajastul oleme pidanud hästi oluliseks meeskonda regulaarselt kokku tuua inspiratsioonipäevadel, et töötajaid ühele pildile koondada. Räägime arengutest firmas, lisades alati ka mingi põneva inspiratsiooniteema, olgu see tehisintellekt, vaimne tervis, investeerimine vms.

Tarvo Tikand: meie tähtsaim roll on aidata kliendil protsesse muuta

Kui klient mõtleb, et „meie ei ole programmi jaoks, programm on meie jaoks“, siis ei tee uue tarkvara kasutuselevõtmine midagi paremaks. Sel juhul ostetakse iga asja jaoks oma programm, aga kokkuvõttes jääb kõik firmas vanaviisi.

Meie roll on aidata kliendil protsesse muuta. Tahame, et tema konkurentsivõime kasvaks; et ta midagi muudab endas, ja tugeva tarkvara abil on seda võimalik teha. Aga et nööriots käest ära ei läheks, vajamegi selleks metodoloogiat.

Marek Maido: meie inimesed on nii evangelisti kui ka maadeavastaja rollis

Me ei paku IT-, vaid juhtimislahendusi. Jah, IT-lahendused on need ju ka, aga juhi roll ja kaasatus on nende investeeringute elluviimisel võtmetähendusega. Muudatused puudutavad ju kogu organisatsiooni, iga töötajat.

Mulle meeldib meie teenust võrrelda arstiteenusega. Kui räägime keerukast protseduurist, siis ilmselgelt tahad leida kõige kompetentsema inimese, kelle kätte ennast usaldada. Samamoodi ka meie kliendid. „Olge hea,“ ütlevad nad, „andke nõu, mida teistmoodi teha.“ Ja meie põhimõtteline eesmärk on oma klientidesse hoolivalt suhtuda.

Kliendisuhte kõrval on tähtis ka töötajaid väärtustada – siingi saab tuua paralleeli arstidega. Me panustame inimeste hoidmisse. Residendid on toredad, aga me tahame kogenud kirurge. Meilt on küll inimesi ära läinud aastate jooksul, ehkki vähe. Ja olen üsna kindel, et me ei ole kunagi kedagi koondanud. Kui talent väsib oma ametis, püüame talle leida uue rakenduse. Meile on tähtis, et teadmine ei läheks majast välja. Nii et pikaajaline töösuhe ja kliendisuhe on omavahel tihedalt seotud.

Igal aastal kerkivad esile põnevad väljakutsed nii meie töötajate kui ka klientide jaoks, kasvõi ärianalüüsi andmete põhjal tuleviku ennustamine ning tehisintelligentsi kasutamine. Rääkimata sellest, et Microsoft laseb peaaegu iga kuu uuenduse ja kaks korda aastas uue versiooni välja. Mõnes mõttes oleme selles maailmas nagu evangelistid. Üha rohkem on teemasid, millest meie inimesed on ettevõtetes rääkinud 10 aastat tagasi ja mis on nüüdseks konkreetsete lahendustena realiseerunud. ChatGPT näiteks on loomulik osa meie ERP-lahendusest. Nii et meie inimesed on natuke nagu maadeavastaja rollis.