Kolmas pensionisammas kui töötaja motivatsioonipaketi osa

Allikas: Äri-IT Kevad 2023

Autor: Birgit­-Kai Kiuru, BCS Itera HRM konsultant

Kolmandasse pensionisambasse kogumine on muutunud järjest populaarsemaks ning üha enam on neid ettevõtteid, kes maksavad vastavalt töötaja soovile osa töötasust töötaja kolmandasse sambasse.

Mõned tööandjad on otsustanud astuda siit veel sammu edasi ning lisaks töötaja enda panusele maksavad nad töötaja kolmandasse sambasse omalt poolt veel täiendava lisasumma.

Töötajale on sellise võimalusega, kus tööandja kannab osa töötasust kohe kolmandasse sambasse, tagatud sisse maksete regulaarsus, tulumaksusoodustus ja helgem pensionipõlv. Tööandja saab aga suurendada oma väärtust tööjõuturul ning anda panuse oma inimeste finantsseisu ja -teadlikkuse paranemisesse.

Pensionisambad on viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, seda eelkõige pensioni teise samba maksete muutumisega vabatahtlikuks. Iga inimene tegi otsuse vastavalt oma soovile ja tõeks pidamistele: mõni jätkas teise sambasse maksmist, teine lõpetas selle ja kolmas võttis oma raha välja kas tarbimiseks või iseseisvaks investeerimiseks.

Kolmas sammas muutub samas aina populaarsemaks, sest sinna tehtud maksetelt saab riigilt 20% tulumaksu tagasi. Lisaks on võimalik soovi korral kolmandast sambast raha alati välja võtta. Kui algselt oli selle samba mõte koguda raha vaid pensioni põlveks, siis tegelikult saab sedalaadi kogumist kasutada ka muude eesmärkide korral. Kui enne pensioniikka jõudmist kolmanda samba summa välja võtta, siis tuleb tasuda küll tulumaks, kuid sisuliselt on saadud riigilt intressivaba laenu. Kui töötaja avas kolmanda samba konto enne 2021. aastat, peab ta 55-aastaselt alates raha välja võttes maksma vaid 10% tulumaksu, vanaduspensionäri vanuses saab aga raha välja võtta maksuvabalt.

Mis kasu töötaja saab?

Kui töötaja soovib, et tööandja teeks kolmanda samba sissemakseid tema eest, siis peab ta valima meelepärase fondi ning esitama tööandjale avalduse, kus on ära toodud soovitud summa või protsent, mille ulatuses ta tahab, et tööandja kolmandasse sambasse makseid teeks. Üldjuhul on mõistlikum rakendada teenitud tasudelt mingi protsent, et palgamuudatustega kaasas käia.

Töötaja jaoks on suurim kasu tulumaksus oodustus riigilt. Kui tööandja teeb töötaja eest sissemakse ise, siis ei tule sellelt summalt tulumaksu tasuda (kuni sissemaksete piirmäärani 15% kalendriaasta tulust või maksimaalselt 6000 eurot). Sellise lahendusega ei saa töötaja enam riigilt tulumaksu tagasi, vaid soodustus on kohe ära kasutatud.

Oluliseks märksõnaks on tööandja kaudu toimuvate sissemaksete regulaarsus, sest kuigi kolmanda samba kalendriaasta sissemakse võib teha kas või ühe maksena detsembris, on mõistlik hajutada fondiosakute ostud perioodide peale.

Miks tööandja peaks tegema töötaja eest kolmanda samba sissemakseid?

Otseselt ei peagi, kohustust tal selleks ei ole. Küll aga saab mõistlik tööandja sel moel näidata, et ta hindab töötaja finantsteadlikkust ning soovi tulevikku investeerida. Mõned ettevõtted on otsustanud panustada veelgi rohkem töötaja tulevikku, lisades omalt poolt juurde sama summa, mis töötaja oma palgast kolmandasse sambasse kannab. Näiteks töötaja soovib, et tööandja maksaks kolmandasse sambasse kohe 5% igakuisest töötasust. Tööandja teebki seda, aga lisab veel omalt poolt sama suure summa täiendavalt juurde. See on soliidne lisahüve, mis suurendab lojaalsust tööandja suhtes.

Kas kolmanda samba maksete administreerimine on keeruline ja ajamahukas?

Ei ole, kui skeem on korralikult läbi mõeldud ning seda toetab palgaarvestuse tarkvara. Kui kolmanda samba sissemaksete soovijaid on ettevõttes palju, siis ei ole mõistlik teha raamatupidaja ülesandeks ükshaaval arvutusi kontrollida, vaid tarkvara peab suutma seda teha automaatselt.

Protsent või summa, bruto või neto?

Esiteks peab tööandja otsustama, kas sisse makse tehakse töötaja eest (lihtsalt osa töötaja töötasust makstakse otse pensioni fondi) või makstakse ka omalt poolt mingi täiendav summa juurde. Viimase puhul peab tööandja arvestama, et omalt poolt täiendavalt juurde makstud summalt tuleb tasuda nii sotsiaalmaks kui ka ettevõtte töötuskindlustus nagu tavalise töötasu korral.

Teiseks tuleb valida, kas kolmandasse pensionisambasse makstava summa arvutamise aluseks on protsent töötaja töötasust või konkreetne kokkulepitud summa (näiteks 100 eurot). Kui aluseks võetakse protsent, siis tuleb otsustada, kas see on ainult protsent põhitöötasust või ka muudelt tasudelt, nt puhkusetasu ja preemia. Summapõhise arvestuse puhul tasub mõelda, mis saab siis, kui töötaja on haiguslehel ning töötasu on väga väike. Kas tööandja katkestab siis maksete tegemise?

Oluline on kokku leppida seegi, kas pensioni keskusesse kantakse protsent töötaja brutotasust, mis tähendab seda, et töötasust peetakse kinni isikumaksude jagu suurem summa, või kantakse pensioni keskusesse summa, mis jääb sellest protsendist üle pärast isikumaksude tasumist.

Kas ettevõttele tuleb teha erilahendus?

BCS Itera palga- ja personalihalduse programmil HRM4Baltics on olemas kolmanda samba standard lahendus, kuid enamasti on igal ette võttel palgaarvestuses erisusi, mis tähendab mingil määral eriseadistuste tegemist. Kolmanda samba lahenduse saab lisada igal ajahetkel, aga kõige lihtsam on seda alustada uue juurutuse korral ehk siis, kui on plaanis kasutusele võtta uus palgaarvestuse tarkvara.