Energeetika 4.0. Taristuettevõtte digiteerimise väljakutsed
Allikas: Äri-IT Sügis 2021
Autor: Külli Rebane, BCS Itera ärijuht
Kliimalepped ja -eesmärgid, tööjõupuudus, moodsate seadmete kasutuselevõtt ja hooldamine, eri paigus paiknevad varad, tootmise täpne planeerimine, probleemide ennetamine, tänapäeva kliendi ootustele vastavad kliendisuhtlus, suured andmemahud ning nutikas analüüs tehisintellekti abil… Need on vaid mõned aspektid, millega taristuettevõtted täna ja homme silmitsi seisavad. Kõik on mõjutatud tehnoloogiast ja taristuettevõtted ning nende protsessid ja trendid ei ole siin erand.
Ülevaade varadest
Ühe katalamaja haldus oleks ju lihtne, aga tavaliselt on neid ju rohkem kui üks. Kuidas hallata varasid, kui torustik katab kogu linna või riiki? Võlusõna on tehnoloogia, mis tuleb appi, andmaks taristuettevõttele hea ülevaate nii varadest, nende omadustest, asukohast kui ka sellest, mis ajal need on soetatud või ehitatud; millal on neid viimati hooldatud ja milliseid investeeringuid on vaja teha, arvestades ka asjade interneti kaudu saadud online-infot varade staatuse ja võimalike probleemide kohta.
Probleemi ennetamine tulekahju asemel
See maagiline IoT ehk internet of things, asjade internet – palju räägitud, kiidetud ja kritiseeritud, aga ilma enam ei saa. Ajad, mil probleemi pidi tuvastama (ja seda paraku enamasti tagantjärele) pidevalt mööda maad ringi sõitev ja erioskustega tehnik, on möödas. Tänapäeva seadmed saadavad info reaalajas reageerimiseks ja otsuste tegemiseks enne, kui kulumispiir saabub ja tegelik kahju on käes. Näiteks kaugküttetorud, kuhu paigaldatud andurid mõõdavad temperatuuri, niiskust, vibratsiooni või isolatsioonitakistust ning võimaldavad kontoris töölaua tagant lahkumata teha õiged otsused enne, kui seadmed saavad kahju või tekib oht inimestele.
Või teine näide, kui taristut inspekteeritakse näiteks drooni või 3D-lennukiga kohtades, kus vahemaad, mida inspektor peab päevade jooksul läbima, on väga pikad ning kuhu on raske, kulukas ja ohtlik ligi pääseda. Kohale minnakse sel juhul juba täpse teadmisega, millist probleemi lahendama hakatakse, ning koos vajaliku varustuse ja materjalidega. Veel enam, sinna ei pea alati minema valdkonna tippspetsialist. Pole ju vaja, et ettevõtte parim spetsialist oleks sama hea mägironija – kohale läheb keegi, kes jõuab kõige turvalisemalt või kiiremini seadmeni, kus spetsialt saab teda VR-prillide abil juba juhendada.
Andmed ja mida nendega teha
Nutikate seadmetega käsikäes käivad andmed, mida on väga palju rohkem ja mis laekuvad reaalajas. Mida rohkem, seda uhkem, kuid see on ühtpidi võimalus ja teisalt proovikivi. Andmed, kui neid õigesti käsitleda, võiksid ja peaksid võrduma kiirete, õigete ja õigeaegsete otsustega, rikete kõrvaldamisega planeeritult, selle asemel et teha seda erakorraliselt ja ootamatult. Millal teha elektriliinide hooldust? Mis hetkel oleks saamata jäänud tulu kõige väiksem? Mis hetkel oleks alternatiivne variant võimalikult odav ja sellest piisaks?
Seadmetest saadava infohulga haldus Exceli tabelis ei ole andmehulga tõttu ei tehniliselt ega ka inimlikult võimalik. Analüüsida miljoneid ridu ja ennustada riket, enne kui see juhtub, on masinale aga sekundite küsimus. Küll aga ei kao masinate appi tõtates inimlik aspekt – seda, mida ja mis sagedusega koguda ja kuidas seda analüüsida, otsustab ikka inimene. Samamoodi jääb lõppotsuse tegemine, näiteks kui palju toota sooja, arvestades planeeritavat õhutemperatuuri järgmisel kolmel kuul, või kui palju toota juurde elektrit, arvestades ilmaprognoosi järgi planeeritavat tuuleenergiat või millal teha järgmine korraline hooldustöö, arvestades tarbimist, jääb vähemalt mõneks ajaks veel samuti inimesele. Kuniks masinad õpivad ja otsuste tegemise aluseks olevat analüütikat prognoosimudelitega veel täiustatakse.
Klient on kuningas
Andmed, analüüs ja tehnoloogilised lahendused ei puuduta ainult taristuettevõtet, vaid ka nende kliente ning koostööpartnereid. Enam ei pea igakuiselt näitusid teatama, vaid need kogutakse kokku kaugelt. Suhtlus on kolinud e-kanalitesse – seda aega, kus elektri- või veearve tasumiseks tuli minna ettevõttesse kohale, ei mäleta ju enam keegi. Küll aga ei oota klient enam ainult võimalust saata arvet elektroonselt ja tasuda automaatselt pangalingi või otsekorraldusega. Ta ootab infot nii oma tarbimise kui ka selle kohta mis seda mõjutab (nt soojatarbimine elamu energiatüübist lähtuvalt). Klient soovib ka näha, millised on tema prognoositavad kulud järgmistel perioodidel, kui ta midagi ei tee, ja mis juhtub, kui ta midagi ette võtab.
Samamoodi on igati põhjendatud ootus olla kiirelt ja operatiivselt ning soovitavalt mitmes kanalis informeeritud kõikvõimalikest katkestustest, mis on küll korraliku tehnoloogia korral järjest vähem ootamatud. Samamoodi toimub kiiruse ja täpsuse huvides ning käsitöö vähendamiseks e-kanalite kaudu infovahetus ja suhtlus koostööpartneritega.
Energeetika 4.0? Jah. Digiteerimine, ja mitte ainult paberite asendamine arvutitega, vaid midagi palju enamat, on suure, laialiasetseva ja sageli inimesele raskesti kättesaadavates kohtades asuva seadmepargi puhul järjest olulisem. Ikka selleks, et olla kiirem, täpsem, efektiivsem tootmises, hoolduses, müügis ja suhtluses klientidega ning koostööpartneritega.