Eesti Pandipakend: NAV on väga arenemisvõimeline programm
Kui Eesti Pandipakend OÜ (EPP) kolm aastat tagasi Microsoft Dynamics NAV-i majandustarkvara juurutas, oli nende eesmärk lihtsustada süsteemi, saada parem aruandlussüsteem ning automatiseerida ladu. Täna on aga NAV-iga liidetud veel hulk tegevusi, näiteks palgalahendus ning tõhusam aruandlus.
„Vanasti tõmbasime sõna otseses mõttes iga saabunud pakendikoti kohta paberile kriipsu, mis hiljem kokku arvutati ning arvutisse kanti. Nüüd oleme sealt väga suure sammu edasi muidugi astunud,“ räägib Eesti Pandipakend OÜ finants- ja IT-juht Kaupo Karba.
„Pakendite lugemine oli töötajate jaoks väga aeganõudev töö ja see ei võimaldanud leida ka kiirelt infot, kui palju on toorainet või palju on laos valmistoodangut ehk pressitud alumiiniumpurke, plastpudeleid ning purustatud klaasi. Samas peame me jooksvalt ja operatiivselt oma andmebaasist kätte saama info selle kohta, kui palju tooteid on turule saadetud ning kui palju tagasi jõuab.“
Tänapäeval on iga Eesti Pandipakendi lattu jõudva taarakoti küljes triipkood, mis loetakse käsiskänneriga üle ning mille andmed kanduvad tarkvarasse. Nii on koheselt näha käitluskeskusesse jõudnud ja käsitlemist ootavate taarakottide arv klientide lõikes. Samamoodi on triipkood küljes valmistoodangukuubikutel.
Kui valmistoodang laost välja läheb, registreeritakse see samuti käsiskänneriga triipkoodi lugedes. EPP asutamisel hangiti Rootsist litsentsi alusel kasutatav pakendite loendusprogramm, mis vahetati suures osas välja Microsoft Dynamics NAV-i vastu 2009.-2010. aastal. 2013. aasta alguses likvideeriti vanast loendusprogrammist alles jäänud vahetabelid ning nüüd liiguvad andmed otse loendusmasinate ja NAV-i vahel.
Eesti Pandipakendi tarkvara spetsiifiliseks osaks on pakendite läbipaistev ja selge aruandlus – kuna kõik pandipakendid turul on registeeritud EPP pakendiregistris, mis on samuti NAV-is, siis peavad programmid võimaldama neid identifitseerida ning teistest eraldada. Praegu on Eesti turul üle 7000 registreeritud pandipakendi, millest võib poodidest leida on umbes 2500. Eesti on Karba sõnul üks aktiivsemaid pakendite turuletoojaid Euroopas – teiste pakendiregister pole kaugeltki nii suur.
„Klientide jaoks on oluline saada meilt tagasisidet just nende nomenklatuuri kuuluva tagastatud taara osas. Me saamegi igal ajahetkel vaadata, kui suur on mõne konkreetse pandipakendi tagastusprotsent vaadeldaval perioodil. Tootjate ja müüjate mureks on illegaalselt riiki toodav kaup, mida on tänu meie programmile samuti lihtne selgeks teha: kui nende müüki pandud toodete taara tagastusprotsent kerkib üle saja, on turule sattunud kõigi eelduste kohaselt salaja sissetoodud kaupa. Saadame oma klientidele paar korda aastas kokkuvõtete tegemiseks ka väljavõtted, mille alusel nad saavad analüüsida oma nomenklatuuri kuuluvate pakendite tagastust. Plastpakendite puhul kogutakse kokku keskmiselt üheksa pakendit kümnest, mis suunatakse ümbertöötlemisse.“
Elektroonilised arved vähendasid 10 korda paberarvete hulka
Eesti Pandipakend tegeleb pidevalt tarkvara arendamise ja nüansside lihvimisega. Üheks mugavaks võimaluseks on tootja aruandluse esitamine veebi kaudu: NAV genereerib antud arvude alusel automaatselt arve ning saadab tootjale.
Kui lugeda üle kiirköitjad, mis vanasti arveid täis olid, vähendas elektroonilistele arvetele üleminek Eesti Pandipakendi paberarvete osakaalu viie aastaga umbes kümnekordselt. „Samas on meie mahud selle aja jooksul nii palju kasvanud, et reaalselt on paberi kokkuhoid veel suurem,“ räägib Karba ja lisab, et eks mingi osa arvetest jääb alati paberkandjale. „Aga kuna kõiki arveid peab meie majast kinnitama mitu inimest, võib ette kujutada, kui kaua see varem aega võttis. Täna on olemas sülearvutid ning tänu digitaalallkirjastamisele ei jää arved allkirjata isegi välismaal olles.“
Finantspoolel on raamatupidajate töö kiirendamisel suureks abiks mõni aeg tagasi integreeritud NAV-i palgaarvestuse moodul, mis võimaldab väga lihtsalt teha väljavõtteid ja arvestada töötasu nii fikseeritud ajaga, tähtajalistel ja tähtajatutel kui ka tunnitööd tegevatel töötajatel. Seega kasutab NAV-i nii finantsosakond, klienditeenindus kui ka tootmine.
Eesti Pandipakend juurutab hetkel ISO kvaliteedistandardeid, millega seoses on ilmnenud vajadus kõrvaldada veelgi enam vigu, mis tulenevad inimlikust eksimusest või seadmetest. Selleks püüab ettevõte oma rapordisüsteemi lihtsustada, et oleks suurem igapäevane kontroll rohkemate aspektide üle.
Ainsaks mureks, millega Eesti Pandipakend NAV-i juurutamisel kokku puutus, oli see, kas süsteem on ikka nii võimekas, et nii suuri andmemassiive käsitleda. „Pelgasime algul, et programm võib jääda veidi aeglaseks, aga oleme seda optimeerinud koostöös BCS Iteraga,“ ütleb Karba, kelle sõnul on NAV end ettevõtte töös igati õigustanud.