Mahtude suurenemine ja klientide lisandumine ajendab majandustarkvara arendama
Eesti üks suuremaid laopidajaid Logistika Pluss OÜ laiendab järgmise aasta alguses kõvasti laopinda, avades Jõelähtme vallas Irus uue logistikakeskuse. Ettevõtte juhataja Toomas Orutari sõnul on mahtude jõuline kasv ja klientide lisandumine pannud järk-järgult arendama ka majandustarkvara.
„Kuna me pakume oma teenuseid mitmesuguste kaubagruppidega klientidele, siis on nende puhul tarvis kasutada ka omaette majanduslikku arvestust. Seega on meie majandustarkvara nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis,“ muigab Orutar. „Kui tundubki, et oleme juba Ladast Mercedese teinud ja kõikvõimaliku lisavarustuse hankinud, selgub õige pea, et uute klientide ja kaupade puhul tuleb jälle uutele lahendustele mõelda.“
Ta lisab, et majandustarkvara koos selle versioonimuudatustega on võimalik alati mugandada, et töötajatel oleks keskkonnas võimalikult lihtne tegutseda. „Tarkvara juures on kõige olulisem efektiivsus – kui Logistika Pluss alles oma tegevust alustas, oli meil palgal kümneid inimesi, kes pidid päev otsa tellimustele ja saatelehtedele õige kaubagrupi taha linnukesi trükkima. Sellest ajast oleme nüüd kaugele arenenud, nüüd on meil kõik automatiseeritud. Pealegi on kinnistunud seisukoht, et tugeva majandustarkvarata ei saagi sellist äri teha: kõik saatelehed ja arved tulevad otse arvutist ja igal ajahetkel saab elektrooniliselt kontrollida, kus kaup asub ning millal klient selle kätte saab.“
Logistika Plussi viimane suurem investeering majandustarkvarasse oli uue tollilahenduse juurutamine. Kindlasti vähendab see vigade tekkimise võimalust. Varem sisestati kõik andmed käsitsi topelt eri süsteemidesse. Nüüd sisestatakse käsitsi üks kord ja NAVist imporditakse fail juba Complexisse laadimiseks. See tähendab, et kui kaup tuleb lattu, sisestab tollilaohoidja selle andmed süsteemi ning hetkega on eeltäidetud deklaratsioon olemas ning topelttöö jääb ära. Teiselt poolt kontrollib nüüd deklarant üle andmed, mis tollilaohoidja on NAV-i sisestanud ehk sisuliselt kontrollib ta tollilaohoidja tööd.
Suurim veaallikas on inimfaktor
Klientide vajadused on hästi erinevad ning logistikaettevõte peab veel siin-seal tegema n-ö käsitööd, sest näiteks kaupade hoiustamisel arvestatakse seda iga kliendi kohta näiteks kas aluste, kuupmeetri, liitri- või tükipõhiselt.
Kui struktuuriüksuste juhid tulevad ideega, et midagi oleks NAVis vaja veel arendada, automatiseerida või kontrollimehhanismi lisada, vaadatakse esmalt selle mõttekust. Mida vähem programmis inimfaktorit on, seda vähem vigu tehakse, aga samas pole vead laokaubanduses siiski 100% vältimatud.
„Meil on BCS Iteraga suur ja positiivne koostöökogemus. Väga oluline on majandustarkvara arendamisel kindel lepingupartner, kes on iga kell valmis abikäe ulatama. Veidi on küll meie arengut pidurdanud Microsofti poliitika, mis puudutab kõrgeid tarkvarakindlustusmakse, millest loobumisel ei saa osta uusi litsentse ega vahetada versiooni uue vastu, aga me oleme ka siin leidnud lahenduse,“ lisab Orutar.
Logistika- ja laotegevus vajab väga tugevat tarkvaraprogrammi
Orutari sõnul kippusid veel viis-kuus aastat tagasi tööstus- ja tootmisettevõtted ise kauba ladustamise ja logistikaga tegelema, kulutades sellele kui oma tegevuse kõrvalharule palju töötunde ning raha. Tänaseks on mõistetud, et ladusaks logistika- ja laotegevuseks on vaja häid tarkvaraprogramme ning nende pidevat arendamist ja kvalifitseeritud tööjõudu, et toorained õigel ajal alguses tootmisse ning sealt edasi valmiskaubana tarbijani jõuaks. „Teisisõnu maandame meie klientide riske, et nad saaksid öösel magada.“
Logistika Plussil on Punasel tänaval 15 000 m2 suurune laopind, millele lisaks renditakse üle 20 000 m2. Kuna pinnad paiknevad üle Tallinna ning see pole kõige efektiivsem, otsustas ettevõte ehitada uue, 24 000 m2 suuruse logistikakeskuse.
„Meie areng on olnud arvatust kiirem ning lisaks praegusele ning järgmise aasta esimeses kvartalis avatavale Nurmevälja logistikakeskusele peame siiski tõenäoliselt jätma alles ka mõned rendipinnad,“ ütleb Orutar.