Chat

Uudisvoog:

Tagasi

ITL 30: Eesti IT-ettevõtjad on organiseeritult koostööd teinud juba kolm aastakümmet

Allikas: Äri-IT Sügis 2023

Autor: Kristi Semidor, ITLi kommunikatsioonijuht

2023. aastal tähistas Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) 30 aasta möödumist päevast, mil konkurentidena tegutsevad ettevõtjad jõud ühendasid. 1993. aastal sündis ITLi eelkäija Eesti Arvutifirmade Assotsiatsioon (AFA).

 

ITL 30 Eesti IT-ettevõtjad on organiseeritult koostööd teinud juba kolm aastakümmet

Olime homne päev

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoril on loomuses olla ajast ees, tehnoloogiaettevõtjatel on kanda teenäitaja roll. „Olime oma IT-lahendustega homses päevas, meil oli siht silme ees. Ning riik andis raha, et hakkaksime üles ehitama infoühiskonna aluseid,“ selgitab Tiit Tammiste, kes oli 1989. aastal loodud Eesti Informaatikanõukogu asedirektor ning hiljem ITLi asepresident ja juhatuse liige.

Teekond infoühiskonda ja edasi digiajastusse pole olnud sugugi juhuslike sammude jada. Kindlasti aitas kaasa omaaegsete poliitikute julgus teha otsus kasutada tehnoloogiat oma riigi inimeste hüvanguks. Aastatuhande vahetuse eel- ja järelaastatel sündisid järjest saavutused, millel meie digiriik põhineb: kodanike register, e-maksuamet, internetipangandus, Tiigrihüpe, X-tee, ID-kaart ja digiallkiri, „Vaata maailma“ programm, e-valimised, digiretsept jt.

 

Algus

Tiit Tammiste meenutab, et Eesti Riigikantselei haldusalasse loodi Eesti IKT-valdkonna vaieldamatu grand old man’i, akadeemik Ustus Aguri eestvedamisel Informaatikanõukogu ja 1990. aastal Informaatikafond. Samuti astuti esimesed sammud infoühiskonna edendamise suunas: alustati riiklike registrite loomisega, kirjutati valmis esimene IT-riigihangete kord jm. Ustus Aguri nime saab alla panna ka 1998. aastal riigikogus heaks kiidetud dokumendile „Eesti infopoliitika põhialused“. Informaatikafondi kaudu rahastati IT-projekte: anti välja ajakirja Arvutimaailm, hakati korraldama arvutimesse, vaba aja veetmiseks OK-Festi, käidi grupikülastustel Euroopa suurimal messil CeBIT. Just Informaatikafondi ümber hakkasid nende sündmuste tõttu koonduma ka IT-erafirmad, kellel oma organisatsiooni siis veel polnud.

Ettevõtjate ühisorganisatsioon AFA sündis 19. mail 1993. aastal. Ajendi sel moel jõudude ühendamiseks tekitas tegelikult üks Rahandusministeeriumi arvutite suurhange, mille võitsid sisuliselt soomlased (ettevõte Osborne oli Eesti oma, aga esindas soomlasi).

Urmas Kõlli, kes oli AFA asutamisel selle juhatuses ja on hiljem olnud ka ITLi president ning pikaaegne juhatuse liige, meenutab, et turg oli tollal üsna metsik ja riigihankeid reguleerivat seadusandlust polnudki. „Suure alapakkumise teinud Osborne pahandas Eesti ettevõtjaid – selline samm tundus rahvusliku ettevõtluse alavääristamisena, et mitte öelda reetmisena.“

Tiit Tammiste mäletab, et ettevõtete juhid käisid Informaatikanõukogus Ustus Agurile muret kurtmas. Agur ärgitas neid konsolideeruma ja liitu looma. AFA asutasid kümme Eesti ettevõtet: Adobase Systems, Kinex, Datel, Komput, MicroLink, Kungla Dialoog, Helmes, Spin, Pennu ja Spin Data.

Kõlli sõnul oli AFA liikmete eesmärk aidata korporatiivsest tasemest kõrgemal tegutsedes kujundada Eesti infoühiskonda ja esindada rahvuslikku ettevõtlust. Tema sõnutsi vaieldi küll ühel või teisel teemal palju, aga Eesti asja ajamine oli tähtis. Näiteks sooviti hoida Eesti riigi IT avatud arhitektuuri.

Kui Informaatikafond 1996. aastal suleti, võttis messide korraldamise enda peale AFA. Korraldati telekommunikatsiooni- ja IT-foorumit „Visioonist lahenduseni“, loodi mess „Kontakt“, jätkati nõukogude ajal välja kujunenud arvutuskeskuste kokkutulekuid OK-festi nime all. Osavõtt oli massiline.

 

Telekommunikatsioon ja IT ühendavad jõud

Aastatuhande vahetusel hakkasid sideettevõtjad ajama omakorda alaliidu moodustamise plaani, kuigi Eesti Telekom ja veel mitmed telekommunikatsiooni ettevõtted olid juba AFA liikmed. „Kuna ei tahetud lasta nende valdkondade vahele seina tekkida, pakuti välja jõudude ühendamise ning AFA reformimise kava,“ räägib Kõlli. 23. märtsil 2000. aastal sündiski Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Ettevõtjate Liit. 2005. aastal muutus selle nimi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduks, et liikmeteks saaksid lisaks ettevõtetele astuda ka teised organisatsioonid ja haridusasutused.

Eraettevõtjad olid tihedalt seotud märgiliste programmidega. Tiit Tammiste meenutab Eesti esimest massiivset digitaliseerimise projekti „Vaata maailma“, mis algas aastal 2002. „Kuigi arutati, kas tegu on heategevusprojekti või koos äri ajamisega, olid kõigil siiski omad huvid mängus. Pangad soovisid viia interneti massidesse, et saaks tulevikus e-teenindusi luua; arvutifirmad said müüa oma kaupa, koolitusfirmad võtsid enda peale koolitusprogrammide loomise.“ Tegemist oli ilmselt Eesti ajaloo suurima koolitusega – poole aastaga käis sealt läbi 100 000 täiskasvanut.

Ettevõtjate ajurünnaku tulemusel jõuti ka e-Kooli ideeni, sest igaüht peaks puudutama see, kuidas tema lastel koolis läheb.

 

IT on kõikjal

„Uusi infoühiskonna konkurentsieeliseid on võimalik luua ainult sedavõrd, kui julgelt me tänaseid teenuseid uuendame ja lihtsustame,“ selgitab ITLi tegevjuht Doris Põld. Aastal 2009 algatas liit Eesti IKT klastri mudeli, mis aitas läheneda teistele majandussektoritele ja mõelda laiemalt meie ettevõtete ekspordivõimekuse tõstmisele.

IKT klaster on võimaldanud pakkuda konkurentidele partnerluseks neutraalset platvormi. Koostöös on katsetatud pilootprojekte, et luua uusi tooteid või muuta tootmist traditsioonilises tööstuses efektiivsemaks (nt targa rõiva prototüüp, tark treiler, tootmisettevõtte digidiagnostika), samuti alustati klastris reaalajamajanduse kontseptsiooni elluviimist, tekkis e-kviitungi idee, normiks on juba saanud e-arved avalikus sektoris.

„ITL on koos partneritega aastaid korraldanud tööstuse digitaliseerimise konverentsi Industry 4.0, viimase kuue aastaga on Eesti erasektori digitaliseerimises tõusnud DESI ehk digitaalmajanduse ja ühiskonnaindeksis 22. kohalt ELi riikide seas 15. kohale,“ räägib Doris Põld.

2008. aastal leiti ühiselt, et Eesti IKTsektoris loodavat tuleks hakata näitama koos, et aidata kaasa ettevõtete ekspordile. Loodi IKT Demokeskus. Tammiste ütleb, et tol ajal juhatuses olnud Rain Laane võlus välja tasuta ruumi MicroLinki lähedale Ülemiste tehnoloogialinnakus. „Esimeses pisikeses ruumis Maksuameti kõrval käisid Eesti IT-imet vaatamas juba presidendid mujaltki maailmast. Siis olime esimesena erilised.“ Tammiste sõnul kannab Eesti e-riigi kuvand endiselt, kuid aeg on minna ajaloolise väärtusega loost järgmisele tasemele.

Digiriik oma lahendustega on siiski enamiku maailma jaoks endiselt eriline ning klastri ettevõtted käivad ühiselt digiriigi lahendusi välisturgudel müümas. Põld selgitab: „Taas on oluline märksõna ühiselt. Oleme eraldi liiga väikesed, koos aga suure digiriigi esindajatena tõsisemad potentsiaalsed partnerid.“

 

30 aastat kiiret arengut

Kuidas sektoril 30 aasta jooksul läinud on, võtab kokku AFA asutamisel juhatusse kuulunud ning hiljem ITLi presidendi ja juhatuse liikme rolli kandnud Columbus Baltikumi tegevjuht Ivo Suursoo. „Eesti IKTsektorit ilmestavad mõnedki kõnekad kasvunumbrid: meie IKT-ettevõtete arv on kasvanud mõnekümnest 10 000ni, meie sektori töötajate arv on suurenenud mõnest tuhandest rohkem kui 35 000ni, käive on kasvanud mõnest miljonist 6 miljardini. Ka on info- ja sidesektori osatähtsus loodavast lisandväärtusest kasvanud mõnelt protsendilt 8%le, samal ajal on töötajaid vaid 5% kogu majandusest.“

Tänaseks on ITLil liikmeid 128 ja nende hinnangul on ITL tugev mõjukas erialaliit, kes esindab aktiivselt ITsektori häält, toetab innovatsiooni ja teeb endiselt tihedat koostööd riigiasutustega. Kogukonnana tegutsemist väärtustatakse enim – ühtsuses peitub jõud ka 30 aastat hiljem.

Kaubandus ja laondus

Mida uut pakub tänavu jaekaubanduse erilahendus LS Central

Eelmine uudis

järgmine uudis

Ärianalüüs

AI-lahenduste kasutamine majandustarkvaras

DIGITALISEERIMINE