Pandipakend kui kauba lahutamatu osa – kuidas seda käsitleda? 365 Business Central
Allikas: Äri-IT Kevad 2019
Autor: BCS Itera konsultant Indrek Tikva
Kas pandipakend on pigem ressurss või kaup? Dynamics NAV ja Business Central võimaldavad pandipakendite üle arvestust pidada mitmel viisil, kuid igal viisil on omad erinevused, millega tuleks arvestada.
Pakend on tegelikult ettevõtja jaoks füüsiline kaup, mille üle ta on kohustatud arvestust pidama ning mõnedel juhtudel ka aruandluse vormis infot edastama. Ka jaekaupmehe jaoks ei ole see mingisugune äri. Seepärast ei tohiks iga-päevatöös kulutada väärtuslikku tööaega selle tegevuse jaoks, mis raha sisse ei too.
Kauba pakendid võib väga üldistavalt jagada kolmeks:
- utiliseeritav mittearvestuslik pakend (näiteks pappkarbid, paber, kile);
- tarnijale tagastatav kaup, mille koh-ta peetakse arvestust (näiteks kauba-alused);
- pandipakend, mille rahalist väärtust ka-jastatakse ka finantsaruandluses.
Selles artiklis käsitleme pandipakendi arvestuse erinevaid lahendusi. kaubaga seotud pandipakendi arvestus hõlmab äriprotsesside seas nii ostu-, lao- kui ka müügiprotsessi; samuti raamatu-pidamist, kuna tegemist on siiski rahalise väärtusega kaubaga. Eesti pandipakendi ja keskkonnaministeeriumi koostöö tulemusena on pandipakendi aruandluskohustus riiklikul tasandil rakendatud alates 2005. aastast. Aastate jooksul on pandipakendi arvestus muutunud protsesside automaatseks osaks, milles inimene enam käsitsitööd eraldi tegema ei pea.
Kui kasutatakse e-dokumente, käsitleb e-arvete operaator pandipakendit kõigis kaubaga seotud protsessides ning kajastab panti eraldi reana järgmistel dokumentidel:
- ostutellimus
- saateleht
- vastuvõtukinnitus
- ostuarve
- müügitellimus
- lähetusleht
- vastuvõtukinnitus
- müügiarve
Selle lihtsa teema kajastamine majandus-tarkvaras on tekitanud siiski pikemaid arutelusid. Dynamics 365 Business Centrali ja NAV-i erilahendusena oleme seda korduvalt pakkunud. Laias laastus on lahendus järgmine: pant seotakse tootega, millel on pandipakend, ja selle toote valimisel müügi- või ostutellimusele tekivad pandiread automaatselt juurde. Pandiridade lisamist dokumendile saab vajadusel välistada kas käsitsi või vastava seadistusega, näiteks kliendi või hankija üld- või ärikonteeringu rühmaga.
Kaup või ressurss?
Laiem küsimus on, kas võtta kasutusele pandipakend kui kaup või pandipakend kui ressurss. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused, millega peab arvestama ning mis muutuvad otsustavaks just lahenduse loogika ülesseadmisel. Ressursi puhul on plussiks see, et laoseisu ei ole, on ainult väärtus finantsaruandluses. Miinuseks on see, et seda ei toeta standardne ostuprotsess Business Centralis (ning vanemates NAV-i versioonides) ega ka Telema lahendus, mida peab siis kliendi jaoks kohandama. Pandipakend kui kaup toimib olemasoleval kujul väga hästi, kuid lattu tekib samal ajal hulk „tühja taarat“.
Tegelikkuses aga ei taha ükski ettevõte näha pandipakendit eraldi laoseisuna. Reaalselt ei liigu see kunagi omaette. Kindlasti peab arvestama, et kui lahenduses käsitletakse pandi-pakendit kaubana, siis tuleks seadistada kuluarvestusviisiks pandipakendile näiteks „FiFo“ või „standard“. Samuti tekivad protsessi käigus küsimused, mille vastused tuleb ühe või teise anomaalia tekkimisel kohe alguses kokku leppida. Näiteks, mida teha siis, kui müüd pandiga kaupa, aga mingil põhjusel on pant laos otsa saanud. Samuti tuleb lahendada kauba mahakandmised, arvele võtmised ja inventuurid, sest kõiki neid toiminguid peab alati paralleelselt pandiga tegema. Loomulikult on võimalik nii ressursi kui ka kauba puhul kõikidele küsimustele lahendused leida, kuid neile tuleb kohe tähelepanu juhtida ning ettevõtte sees reeglid kokku leppida.
Tarkvara on muutustega kaasa tulnud Business Centrali viimases versioonis on selline uuendus, kus saab kaubale määrata seadistuse „mitte-laovarud“. see võimalus lahendab pandihalduse varasemast paremini. Panti on võimalik kaubana kasutada, samas ei teki see lattu arvele ega suurenda/vähenda laoseisu. Ühtlasi täidab see võimalus nõudmised müügiarvel (pandi read arvel) ja võimaldab osta pandiga kaupa nii, et pant on dokumendil eraldi reana nii pearaamatu kui ka KM seadistustega.
Kokkuvõttes ei ole täna enam küsimust, miks pandipakendi arvestust peetakse ning miks ettevõtetel selline kohustus lasub. samuti on lahendused olemas ning seotud erisused on pigem tingitud ettevõtte spetsiifikast, kuid osalt ka n-ö maitse küsimus. tegutseme ikka selle nimel, et oleks puhas keskkond ja teadlik tarbija!