Chat

Uudisvoog:

Tagasi

Simulatsioonidelt isejuhtivate logistika- ja tarnesüsteemideni

Autor: Ain Tulvi; EEK Mainor õppejõud; PROLOG juhatuse liige

Simulatsiooni käigus luuakse mudel olemasoleva või alternatiivse süsteemi (ettevõtte logistikasüsteem, tarneahel) jaoks. Selle käigus sisestatakse andmeid, mängitakse arvudega ja kirjeldatakse võimalikke lahendusi.

Logistika juhtimisest rääkides peetakse silmas eelkõige logistikatoimingute ja protsesside planeerimist, kavandatu ellurakendamist ning tulemuste mõõtmist ning võrdlemist. Traditsiooniliselt toimub logistikatoimingute juhtimine ühe ettevõtte (logistilise süsteemi) piires ja see ei puuduta tarneahela üla- ja allvoogu ehk tarnijaid ja kliente. Tavapäraselt on logistika- ja tarneahela juhi peamisteks töömeetoditeks taktikalise juhtimise tasandil optimeerimine ja simuleerimine.

 

Esmalt luuakse süsteemi mudel

Kui optimeerimine võib toimuda vaadeldava suuruse sobivaima väärtuse arvutamise teel, siis simulatsioon eeldab üldjuhul ühes süsteemis paljude suuruste omavahelist seostamist ja nende koosmõju uurimist. Simulatsiooni läbiviimise eeldus on süsteemi mudeli loomine. Tuleb luua reeglid ja raamistik, mille abil kirjeldatakse, kuidas see töötab. Siin mõeldakse simulatsiooni all protsessi, mille käigus luuakse mudel olemasoleva või alternatiivse süsteemi (ettevõtte logistikasüsteem, tarneahel) tarvis. Seejuures eeldatakse, et mudeli loomise käigus identifitseeritakse kõik tegurid, mis selle süsteemi käitumist juhivad. Iga süsteemi, mida on võimalik kirjeldada kvantitatiivselt, saab valemeid ja/või reegleid kasutades ka simuleerida.

Üldjuhul koostatakse n-ö omal käel simulatsiooni läbiviimiseks Exceli tabel, mis võib sisaldada kümneid omavahel seotud suuruste muutujaid.  Kui anda neile sisendis erinevaid väärtusi, on võimalik näha, kuidas muutub uuritav suurus väljundis. Sel viisil saab tuvastada muutujaid, mis mõjutavad lõpptulemust kõige enam. Kui koostada muutujate väärtustest teatud komplekte ja seostada nendega saadud tulemusi, saab rääkida mitmetest lahendusvariantidest ehk alternatiividest.

Simuleerimine sarnaneb nn musta kasti kasutamisega. Selle käigus sisestatakse andmeid, mängitakse arvudega ja kirjeldatakse lahendusi. Simulatsiooni kasutajal on sageli raske mõista muutujatevahelisi seoseid, nende mõju lõpptulemusele ning saada aru süsteemi kui terviku toimimisest.

 

Optimeerimine ja simuleerimine käsikäes

Optimeerimist ja simuleerimist kasutatakse tavaliselt koos ja need teenivad üht ja sama eesmärki – leida kirjeldatud süsteemi piires reaalselt saavutatavate parameetrite parim võimalik lahendus. Optimeerimist ja simuleerimist kasutatakse üheskoos ka tarneahela ja isegi tarnevõrgustiku kavandamisel. Logistika ja tarneahela juhtimise olemuslikult erinevaid kategooriaid (suurusi ja kriteeriume), nagu kulu, aeg, kvaliteet ja riskid, on tavapärasel, n-ö kodukootud simulatsioonil omavahel sõltuvusse viia siiski keeruline ja töömahukas. Kaubakoguste või vedude mahtude tõstmisel üle nominaalkoormuse piiri on raske ja/või keeruline tuvastada, kuidas hakkavad muutuma näiteks tarneaeg, tarne täpsus, selle kindlus ning operatiivsed ning taktikalised riskid.

Simulatsiooni abil näeb logistikaspetsialist sisendeid muutes ettevõtte logistikasüsteemi, tarneahela spetsialist aga tarneahela kui süsteemi käitumist ajas. See võimaldab tuvastada pudelikaelu, mida pole optimeerimisega võimalik saavutada.

 

Simulatsioonitarkvarad

Simulatsioonitarkvarad on logistikasüsteemi ja tarneahela planeerija jaoks interaktiivsed tööriistad, millega töötatakse üldjuhul iseseisvalt, sõltumata ERPs sisalduvatest andmetest. Nende kasutamine on töömahukas, kuna vajalikud andmed tuleb sisestada käsitsi.

Eristatakse transaktsiooni IT süsteeme ja analüütilisi IT süsteeme (optimeerimise, simuleerimise ja modelleerimise tarkvarad).

Transaktsiooni tarkvarad ehk haldusprogrammid (majandus- ja logistikatarkvarad elik ERP lahendused) on mõeldud kaupade ja teenuste, kaupade ostmise, logistika- ja müügiprotsessi kirjeldamiseks, raamatupidamis- ja majandusarvestuseks ning info töötlemiseks ja edastamiseks. Transaktsiooni tarkvarasid kasutatakse üldjuhul ettevõtte operatiivtasandil. Logistika- ja tarneahela juhid võtavad vastu otsuseid taktikalisel ja strateegilisel tasandil, mistõttu on ERP päringutest võetud andmete töötlemine, analüüs ja juhtimisotsuste vastuvõtmine aeganõudvad, vähe efektiivsed ja liialt suure ajalise inertsiga.

Ideaalis vajab logistika- või tarneahela juht simulatsioonitarkvara, mis on liidestatud ettevõtte majandustarkvaraga, saab sealt vajalikke andmeid ja saadab simulatsiooni tulemused tagasi ERPsse. ERP peaks sisaldama analoogiliselt WMSiga (Warehouse Management System) LMSi (Logistics Management System) ja/või SCMS (Supply Chain Management System) moodulit, mille kaudu rakendatakse ERPs simulatsiooniprogrammi välja töötatud algoritmid. See ülesanne on logistika- ja tarneahela juhtidele ning süsteemianalüütikutele tõeline proovikivi.

 

Otsused võiksid sündida reaalajas

Praegu uuritakse võimalusi luua simulatsioonil põhinev reaalajas töötav planeerimise süsteem, mis oleks võimeline jälgima süsteemi parameetreid ja staatust määratud ajahetkel ning võtma vastu otsuseid reaalajas. Informatsiooni saamiseks oleks vaja liidestada simulatsioonitarkvara kasutatava majandustarkvara andmebaasiga. Seejuures peaks riist- ja tarkvara olema suuteline viima läbi simulatsiooniarvutusi lühikese aja jooksul.

Teoorias võib minna veelgi kaugemale, luues jälgimissüsteemi ja sidudes selle simulatsiooni- ja majandustarkvaraga. See registreerib süsteemi parameetreid majandustarkvara väljundis, tuvastab süsteemi staatuse ja teostusvõime ning töötleb andmeid vastavalt etteantud tingimustele. Simulatsiooniprogrammi sisestatakse automaatselt uued parameetrite väärtused, viiakse läbi simulatsioon ja selle tulemused edastatakse ERP juhtimismoodulisse. See omakorda viib sisse vajalikud muudatused majandustarkvara töös.

Füüsilises logistikas võib see süsteemi ülekoormamisel tähendada automaatsete valikute tegemist lao väljastustellimuste või veotellimuste täitmisel etteantud prioriteetide alusel. Samas võib tarneahela juht määratleda SCMSis niisugused tingimused, mille kohaselt täidetakse õigeaegselt kõik tellimused täies mahus, kuid selleks küsitakse süsteemi juurde lisaressursse (inimtööjõud laos, tõstukid, jaotusautod, koormaruumi suurus, lisaveod jne).

Sel viisil oleks logistika või tarneahela juhil võimalik kasutada täielikult isejuhtivat süsteemi vähemalt ühe ettevõtte ja miks mitte edaspidi ka tarneahela teatud osa ehk mõnede üla- või allvoo järjestikuste liikmete piires.

 Simulatsiooni kasutamisega näeb logistikaspetsialist sisendeid muutes ettevõtte logistikasüsteemi, tarneahela spetsialist aga tarneahela kui süsteemi käitumist ajas.

 

KOMMENTAAR

Simuleerimine aitab tarnekindlust tagada

Veronika Kuuskmann, PKC Eesti AS-i tarneahela juht

13 aastat tööd mitmetes tarneahela osades on mulle andnud mitmeid kogemusi simulatsioonisüsteemidega. Tootmisettevõtete põhimure on materjalide puudumine või nende ülejääk, mis külmutab rahalised vahendid laovarude alla ning vähendab firma tulemuslikkust. Eesmärk on kõrgeima tarnekindluse saavutamine ning firma efektiivsuse ning kasumlikkuse säilitamine. Seetõttu oleme meeskonnaga üritanud leida parimaid lahendusi tarnekindluse hoidmisel ning eesmärgistatud laovaru saavutamisel.

Alustasime Exceliga, aga üsna pea soovid kasvasid ning võimekust jäi väheseks mitmete andmete samaaegsel arvestamisel, et saavutada kiire ja usaldusväärne tulemus. Järgnevalt töötasime koos IT personaliga välja simuleerimise töövahendi, mille aluseks oli ERP süsteem. Esmalt tuli muuta materjalide baasparameetreid ning väga suurte mahtude korral jäi lahendus liiga kohmakaks ning ressursinõudlikuks.

Kirjeldasime oma vajadused ning jõudsime koostöös tarneahela protsessispetsialistidega simuleerimise töövahendini, mis võimaldas vähese ajakuluga leida tehase planeeritud toodangule bottleneck-materjalid, planeeritud materjalivooga maksimaalsed tootmispartiid, simuleerida muutuvate müügiprognooside korral tulevaste perioodide laoseisu jpm. Kõik selleks, et säilitada tarnekindlust võimalikult optimaalsete vahenditega ning leida tuhandete andmete seast need, millega tegeleda ning mille probleeme lahendada.

Tänapäeva tarneahelas, kus iga päev toob uusi probleeme, kuid ka nende lahendusi, on optimaalsete tulemuste saavutamine ülikeeruline ja mingil hetkel tuleb langetada otsus. Oluline on leida tasakaal ettevõtte finants-, klienditeeninduse- ja kvaliteedieesmärkide vahel ning korrektselt läbimõeldud simuleerimissüsteem annab selleks suurepärased võimalused.

comments powered by Disqus

Äriteenindus Kaubandus ja laondus Tootmine

Tarkvarakindlustus aitab ettevõttel lisakuludeta ajaga kaasas käia

Eelmine uudis

järgmine uudis

Tootmine

Tootmise tagasiside korraldamine otse tootmisplatsilt