Kuidas tootmisettevõttes rikkust kasvatada
Autor: Urmas Jüriorg, (MSc TTÜ, toomistehnikas) CAD-süsteemide OÜ, TTÜ Insenerigraafika keskus
Vähegi teadliku tootmisettevõtja jaoks on tehnoloogialühenditel CAD (Computer Aided Design) ja CAM (Computer Aided Manufacturing) küljes vähemalt üks maagiline ja ahvatlev tähendus – konkurentsieelis.
Krati kombel rikkust koju tassida tõotab kolmaski põnev tegelane nimega ERP (Enterprise Resouce Planning). Krati enda nimi oleks tegelikult CIM (Computer Integrated Manufacturing) ehk raalintegreeritud tootmine ning kõik eelnimeatud pigem sobiv kratimaterjal.
Kratt töötab aga vaid siis, kui ta õigesti valmistada. Isegi retseptist kinni pidades ei õnnestu see alati. Nii väidab ka teooria: 10% ERPi juurutusi on tõeliselt õnnestunud, 10% täielikult läbi kukkunud ja ülejäänud ripuvad kuskil vahepeal. Kuid keskendume eeskätt tootmisega seonduvale ning vaatame, millist lisandväärtust annab CAD ja CAM süsteemide ühendamine ERP-iga. Kuigi kõik see on algselt sündinud masinaehituses, kohtab seda täna juba väga paljudes tootmisvaldkondades, sh mööbli- ja tekstiilitööstus. Nii ongi jutu keskmeks olev CAD/CAM mõeldud just mööbli tootmiseks, mille näite varal saame vaadata, kuidas vajalike koostisosi targalt kokku sobitada.
Täpsuse tagavad sisendandmed
Planeerimissüsteemi edukaks toimimiseks peavad sisendid olema arusaadavad. Üks sisenditest on klassikaliselt peatoote struktuuri täielik kirjeldus ja tema planeeritav tsükliaeg. Toote struktuurne andmemudel kirjeldab sõlmed, komponendid, nende järjestuse ning lisaks vajalikud materjalid ja kogused. Kogu MRP-ideoloogia (automatiseeritud materjalitarbe planeerimine (Material Requirements Planning, ehk MRP)) töötab põhimõttel, et iga komponendi nõudlust on võimalik tuletada sõlme nõudlusest, kuhu see parajasti kuulub.
Väiksemas ettevõttes, kus juhtimine on tavaliselt rohkem inimkeskne ja tootenomenklatuur varieeruvam, on ka rohkem ümberplaneerimist. See omakorda nõuab dünaamilisi andmete sisendvooge, nii nagu tootmisplaani ja koguste, nii ka toote andmemudeli osas. Kuidas aga ERP-i selliste andmetega varustada, vältides sealjuures täiendavat töömahtu ning vigu andmesisestuses?
CIM-filosoofiast lähtudes on vastus lihtne. Ressursiplaneerimiseks vajalikku tooteinfot pakuvad avatud andmebaasisüstemidel põhinevad CAD/CAM süsteemid. Tänapäevase CAD-süsteemi puhul ongi joonis pigem kõrvalprodukt, mis saadakse 3D mudelist paberile trükkimiseks või ekraanil kuvamiseks. Tegelik tooteinfo asub täna bittide ja baitide kujul andmebaasis, kus lisaks geomeetriale hoitakse ka detailide vahelisi loogilisi seoseid, koostereegleid, infot viimistluse, töötlemise ja materjali kohta, jne. Mida rohkem tahame tootmist, sh ka väljatöötlust, automatiseerida ja ajas kokku suruda, seda keerukamaid andmestruktuure peame käsitlema. Avatud andmebaasisüsteemid, mis iseseisvalt või koos CAD-failidega suudavad hoida ja hallata toote struktuurset mudelit, teevad selle kättesaadavaks ka ERP-süsteemile. Nii välditakse tooteinfo dubleerimist ja saadakse planeerimiseks ka täpsemad algandmed.
ERP/MRP süsteemidele on ette heidetud instrumentide vajaduse planeerimise ebatäielikkust või puudumist. Selle arvestuse lisamine eeldaks aga süsteemilt suuremat keerukusastet ning vajadust kirjeldada ka tehnoloogia ning töötlemisprotsessid, kus lõikeriistade püsivusajad ning lõikerežiimid ja nendest tulenevad instrumentide vajaduse/laoseisude muutused kalkuleeritakse reaalsete vajalike lõikeoperatsioonide baasil. See omakorda võimaldaks aga adekvaatsemalt teostada tootmiskulude ja toote omahinna analüüsi.
Töötlusinfo kaasamiseks ressursiplaneerimisse tuleb liidestada ka CAM-süsteeme, sest just seal kirjeldatakse detailselt kõik vajalikud töötlused. Kuna arvjuhtimisega töötlemiskeskused, ehk CNC-pingid on kasutusel pea kõikides tootmisvaldkondades, siis ka CAM tarkvarapakettide valik on suhteliselt lai ning praktikas ei tohiks tekkida raskusi tootmiseks sobiva lahenduse komplekteerimisega. Küll aga on enamik tuntud CAM-süsteemidest oma hingeelult kinnised, ehk põhinevad tootja-spetsiifilistel andmeformaatidel, mistõttu nende integreerimine ning kasutamine avatud tooteinfomudeli kontekstis on keeruline.
IMOS CAD/CAM sobib ERP-iga liidestamiseks
Saksamaal turuliidriks tõusnud mööblitootmiseks mõeldud integreeritud CAD/CAM süsteem IMOS, ongi just selline, mis sobib ERP-iga liidestamiseks. Mööbel ei tähenda siin ainult kööke, vaid IMOS on tööriist erinevate lettide, põranda- ning laekattepaneelide, erikujulise mööbli ja muude sisekujunduselementide automatiseeritud tootmiseks. Efekt on ilmne. Liidestatuna planeerimis- ja tootmisjuhtimissüsteemiga saab nüüd kliendi tellimused IMOSEe virtuaalsetest artiklitest kohe tootmisvalmiks komplekteerida. Lisaks tihedale ERP-iga liidestamisele annab IMOS võimaluse astuda sammu veelgi kaugemale – rakendada täiemahulist e-müügi süsteemi imosNET, kus tellitava toote detailne konfigurerimine toimub internetikeskkonnas. 3D veebitehnoloogiate abil graafiline tootekonfiguraator ja eelkõige väga täpselt läbi mõeldud parameetriliselt juhitavate artiklite-komponentide süsteem võimaldab pakkuda ketimüüjate kaudu turustatavatele eritellimuskomplektidele uskumatuid tarneaegu – näiteks 48h tellimuse sisestamisest.
Märkimisväärselt võidetakse ettevalmistusajas, sest eeldefineeritud konstruktsioonimeetoditel ning materjalide ja sõlmede nomenklatuuril põhinev konstrueerimine on täielikult automatiseeritud. Samuti on automatiseeritud detailide lõiketöötlustehnoloogia projekteerimine otseväljundiga CNC-seadmetele. Seega puudub tarvidus kulutada inimtunde CAD-failide ühest süsteemist teise tõlkimisele.
Suurele ja väikesele
Süsteem on modulaarne ning kohandatav, sobides nii väiksemale kui suuremale tootjale. Lisaks CAD/CAM põhifunktsionaalsusele pakub IMOS ka mooduleid müügi, tellimuste käsitluse, omahinnakalkulatsiooni, pakkumiste tegemiseks ning tootmise ja materjalikulu planeerimiseks. Näiteks hinnakalkulatsioon on võimalik üles ehitada nii fikseeritud artiklihinnast lähtudes kui ka materjali ja tööhinna arvestamise kaudu või neid kombineerides. Nii saab IMOS hakkama ka ilma ERP-süsteemita. Kuid need lisavõimalused on siiski pigem suunitlusega väiksemale ettevõttele, kus eraldi planeerimissüsteemi ei ole. Kindlasti ei ole IMOS ise ERP või tootmisjuhtimissüsteem. Kuid CAD-i tavapiiridest väljaulatuv suutlikkus annab võimaluse avatud tootemudeli täiemahuliseks rakendamiseks, sh eelarve ning materjaliressursi planeerimiseks. Samas langeb põhirõhk mõistagi konstruktsioonile ja tehnoloogia projekteerimisele, ehk siis toote andmemudeli loomisele.
Kõrgtehnoloogilise krati ladusa toimimise eeldus ja saladus peitub eeskätt kogu tootmist kirjeldava detailse info süstematiseerimises ja salvestamises. Tootmissüsteem IMOS ongi kui biomeetriline kiip – tervikandmebaas, milles kirjeldatakse detailselt mööblitootja kogu isikupärane käekiri ja tootmispraktika. Materjalide nomenklatuur, sõlmede konstruktsioonimeetodid, seotised ja kasutatav furnituur. Seda kõike nii geomeetria, kui ka tootja, tootekoodi, laokoodi, hinna ja arvestusmeetodi tasemel. Sama kehtib ka ERP-i kohta. Just info süsteemse kirjeldamise kvaliteet on süsteemi juurutamise raskuspunkt ning hilisema edukuse peamine kriitiline faktor, määrates ära ka tasuvuse.
Juhul, kui on otsustatud ka ERP-i rakendamise kasuks, tuleb kindlasti mõelda selle liidestamisele tooteinfot ning töötlusinfot pakkuvate CAD/CAM süsteemidega. Nii võidetakse mitte ainult tootmise ja materjalitarbe täpsemas planeerimises, adekvaatsemas hinnakujunduses, vaid ka ettevalmistusajas tõrke- ja tarnekindluses. Mida terviklikum, sidusam ja põhjalikum on kogu terviksüsteem, seda suuremat efekti see annab.