Chat

Uudisvoog:

Tagasi

Aku Sorainen: tehisintellekt – kirves advokaatide pea kohal?

„Läheme ja tapame esmalt kõik advokaadid!“ karjus Lihunik Dick keskaegsel Inglismaal, kui plaanis üldist kaost ning kurjategijate võimulepääsu. Õnneks ei võtnud keegi toda Shakespeare’i näidendi tegelast liiga tõsiselt. Ometigi ähvardab kuus sajandit hiljem advokaadi ametit taas oht – ja seekord pole põhjus mitte inimestes, vaid tehnoloogias. Kas robotadvokaadid pööravad õigusvaldkonna pea peale, sellest räägib meile Baltikumi ühe suurima advokaadibüroo Sorainen asutaja AKU SORAINEN.

Allikas: Ajakiri Äri IT | BCS Itera AS

Sissejuhatuse asemel

Saagem tuttavaks – robotadvokaat Ross Intelligence. Viimastel aastatel on ta teinud pöörase karjääri – viimaste aastate jooksul on ta tööle võetud rohkem kui kümnes USA suures advokaadibüroos. ROSS tugineb IBM-i kuulsale Watsoni tehisintellektile – sellelesamale, mis 2011. aastal võitis „Kuldvillaku“ saates parimad mängijad. ROSS mõistab advokaatide küsimusi ning teeb taustainfo kogumisel ära tohutu töö. ROSS on usin õppur, muutudes iga töötatud hetkega aina täiuslikumaks.

Rakenduse Lex Machina loojad aga ütlevad otse: Lex Machina peab võitma nii uusi kliente kui kohtuasju. Rakendus töötab läbi miljoneid lehekülgi kohtumaterjali, et leida kõige varjatumaid trende, mida advokaat saaks kliendi kasuks pöörata. Rakendus kaevab välja selle, millist strateegiat kasutab  vastaspoole advokaat, ja isegi selle, kas kohtunik kaldub soosima hagejat või mitte. Aga kui need kaks rakendust olid pigem juristi abilised, siis juba trügib tehisintellekt ka advokaatide mängumaale. Rakendus DoNotPay otsib klientidele näiteks parkimistrahvist pääsemise võimalusi. Pärast küsimusi nagu „Kas auto oli trahvi saamise hetkel varastatud?“, „Kas eirasite parkimiskorraldust terviseprobleemi tõttu?“ jne koostab rakendus kirja, millega parkimistrahv vaidlustada. Nüüdseks saab rakenduse abil nõuda ka hüvitist hilinenud ja ärajäänud lendude eest. Selliseid rakendusi tuleb juura alal iga aastaga juurde. Tõsi, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ja North Carolina ülikooli teadlaste uurimus ütleb, et advokaadid töö pärast pelgama ei pea: uusim tehnoloogia suudab vähendada advokaatide töötunde vaid 13%. Aga mis saab edasi? Kas halastamatu tehisintelligents muutub üha tugevamaks ning jätab juristid tööta? Tippadvokaat Aku Sorainenit küsitleb Taivo Paju.

Aku Sorainen, kas juristide UBER on juba kohal? Pean silmas tehnoloogiat, mis juuravaldkonna pea peale pöörab?

Kindlasti on. Elektrooniline juurateenuste turg eksisteerib ja kasvab. Selge trend on üha enamate teemade standardiseerimine. Ja kõike, mida suudetakse standardiseerida, saab üle interneti pakkuda. Lihtne näide: 10-15 aastat asutasime palju firmasid, tänapäeval vaid 1-2 firmat aastas. Rääkides juura ja IT läbipõimumisest, peab vaatama asju mitmel tasandil. Lihtsaimas vormis toimib see internetikaubanduses, kus tegelikult ju iga ost on tehing. Ning kus ühtlasi miljonite vaidluste lahendamine on suuresti automatiseeritud. Teiseks saab ka mittejursit koostada väga professionaalse lepingu, valides vastavalt platvormilt sobiva lepingupõhja. Eestis pakub näidislepingute teenust näiteks Avokaado. Kui rääkida juristidest, siis on  tehnoloogia meie tööd efektiivsust tõesti kõvasti tõstnud. On olemas iseõppivad tarkvarad, mis võimaldavad lepinguid koostada plokkidest, mis omavahel sünkroniseeruvad. Või kui kohtuasjas on vaja töötada läbi tohutu hulk dokumente, siis vajalikud dokumendid leiab sinu jaoks tarkvara. Varasema õiguspraktika kasutamine ei ole iseenesest midagi uut, seda on alati tehtud. Aga varem tuli teha raamatukogus tüütut käsitsitööd ning ehitada üles isiklik arhiiv. Eraldi teema on see, kus tehisintellekt asendab täielikult juristi. Inglismaal on loodud näiteks tehisintellektil põhinev abielulahutuse teenus. Osapooled kirjutavad oma vara üles ning rakendus teeb vara jagamise ettepaneku, toetudes varasematele kohtuotsustele. See teeb lahutuse kordades odavamaks, võrreldes variandiga, kus kumbki pool palkab oma advokaadi.

Kuhu me nõnda välja jõuame? Kas aastal 2025 istubki kohtus advokaadi ja kohtuniku asemel piltlikult öeldes üks suur arvuti?

Rääkides  kohtumõistmisest ja arvutist, peab alustama sellest, et meie kultuuris on vähemalt 2500 aastat olnud inimestel õigus kohtuotsus vaidlustada. Enamikes riikides toimibki sel põhjusel kolmeastmeline kohtusüsteem – maakohus, apellatsioonikohus ja ülemkohus. Raske öelda, kuidas seda olukorda arvutite abil lahendada – kas paneme kohtusse kolm arvutit, ja kõige kallim neist teeb lõpliku otsuse? Tegelikult toimib automaatne kohtumõistmine juba praegugi, ilma et me sellele üldse mõtleme –  võtame kasvõi kiiruskaamerad. Olen kindel, et üsna suur osa esimese astme kohtu otsustest muutubki tulevikus automaatseks. Aga et automatiseerimine jõuaks näiteks aastaks 2025 apellatsiooni- või riigikohtusse, seda ma ei usu. Ma ei usu, et inimesed lepivad sellega, kui masin mõistab nende üle kohut olulistes küsimustes. Lihtsad liiklusteemad ning vara jagamine – seda küll. Aga kohtumõistmine arvuti abil, kus inimese elu ja tulevik pannakse kaalule – 2025. aasta on selleks kindlasti liiga vara. Eraldi küsimus on ka on inimlik aspekt õiguse mõistmisel ja tõlgendamisel. Rootsis näiteks on olemas 450 aasta vanused  Olaus Petri kohtuniku juhised, mis on Skandinaavia õigusemõistmist suurel määral mõjutanud. Üks põhimõte näiteks on see, et seadust, mis ei ole õiglane ja mõistlik, ei tohi kohaldada. Huvitav, kuidas arvuti saab aru, mis on „õiglane ja mõistlik“. Advokaadi töö jaguneb lihtsateks ja keerulisteks teemadeks. Näen, et lihtsatesse valdkondadesse tungib tehnoloogia kõvasti sisse. Näiteks arvuti suudab koostada lepinguid või siis otsida olemasolevatest lepingutest vigu ja nõrku kohti. Paljud rasked teemad on aga seotud läbirääkimistega, näiteks tahavad pooled teha tehingut. Aga kui kaks inimest tahavad teha tehingut, siis on seda raske arvutile delegeerida. Nii et luust ja lihast advokaadid aitavad neid tehinguid ellu viia veel küllaltki kauges tulevikus.

Öeldakse, IT-lahenduste kasutamine õigusvaldkonnas on  jäänud teistest valdkondadest 10-15 aastat maha. Miks?

Küsimus on mastaapides. Võtame näiteks reisifirma teenuse – see on universaalne massprodukt, ühesugune igal pool maailmas. Sa võid selle automatiseerida ja see toimib! Aga isegi Euroopa Liidu seadused on ühtlustamisest sõltumata igas riigis väga omanäolised. Seetõttu on juuras väga palju seda, mida ei tasu väikese mastaabi tõttu automatiseerida, eriti  väiksemates riikides. Ning paljud advokaadid tegutsevad kas väga väikestes advokaadibüroodes või füüsilisest isikust ettevõtjana. Neil ei ole ressurssi keerukaid IT-lahendusi tellida.

Suuremad bürood nagu Sorainen on siis eelisseisus?

Selles mõttes küll. Oleme väga palju teinud väga kalleid investeeringuid tarkvarasse, mis peaks töö efektiivsust ja kvaliteeti tõstma.

Tundub, et ka Eestis on jää sulama hakanud. Juriste abistavad info leidmisel juba vähemalt kaks lahendust,  xLaw ja Texta Law…

Me oleme tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel juuras paljude arenenud riikidega täiesti võrreldaval tasemel. On startup-firmasid, on IT-kompetentsi. Tänavu suvel lõppes Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli korraldatud õigusrobootika konkurss, mille eesmärgiks oli leida lahendusi õigusnormide kiiremaks leidmiseks. Selle võitis mitme ülikooli tudengite  ja IT-ettevõtjate ühisprojekt, mis kasutab tehisintellekti. Ehk siis tegemist on algoritmiga, mis õpib kasutajalt ning annab seeläbi järjest täpsemaid vastuseid. Mida rohkem seda kasutatakse, seda rohkem ja kiiremini programm õpib. Nagu Google. Siiski on keel õigusvaldkonnas üks pidurdav faktor. Tulles tagasi reisibüroo näite juurde: reis on standardtoode ning seda on kerge globaliseerida.

Paljud suured advokaadibürood  on hakanud juura-startupidesse investeerima, et igaks juhuks välistada konkurentide teke. Kas Sorainenile pakuks huvi investeerida õigusrobootika konkursi võidutiimi?

Ma ei tunne veel konkursi võitnud meeskonda nii hästi. Aga mis puutub juura-startupidesse investeerimisse, siis advokaadibürood on seda tõesti hakanud tegema. Hiljuti investeeris üks brittide tuntumaid ja samas konservatiivse joone poolest tuntud advokaadibüroo Slaughter and May  tehisintellekti abil dokumente koostavasse firmasse, pälvides sellega suurt tähelepanu. Nad selgitasid, et tahavad olla tipus ka siis, kui see valdkond edasi areneb. Nii et ühel päeval võib ka Sorainen olla juura-idufirmades investor. Tähtis on see, et me saaksime kasutada tulevikus kõige paremaid tehnoloogilisi lahendusi.

Mil määral tagab advokaadibüroo edu järgneva kümne aasta jooksul tehnoloogia, ja mil määral advokaatide võimekus?

Seda on raske protsentidesse panna. Pigem näen, et hea tehnoloogia võimaldab teha tööd kiiremini ja kvaliteetsemalt. Alates kõige lihtsamast, koolitusest ja videokonverentside  korraldamisest. Sel viisil suudame pakkuda konkurentsivõimelisemat hinda. Mis puutub juristide arvu vähenemisse, siis on väga tõenäoline, et suhteliselt lihtsat tööd tegevate juristide töökohad on küll ohus, nende töö võib tehisintellekt üle võtta.  Sest need töökohad ei vaja enam juriidilist kvalifikatsiooni , tehisintellektiga võib töötada kas mõni praktikant või kogenud sekretär. Aga samas tekib juurde uus amet –  juriidiliste teadmistega insener. Keegi peab ju masinat õpetama, keegi peab  infot tehisintellektile sisse söötma. Vajame inimest, kes oskab olemasolevaid standardseid lahendusi edasi tuunida, kes oskab süsteemi firma jaoks välja arendada. Ja siin ei ole vaja rääkida isegi tehisintellektist – küsime endalt, mitu protsenti suudame me ära kasutada Wordi ja Exceli võimalustest? Asjad liiguvad selles suunas, Tartu Ülikoolis on juba välja töötatud IT-juura kursus. Tegelikult on tehnoloogia tähtsusest juuras räägitud juba viimased 30 aastat. Aga uus asi on see, et nii palju on kasvanud arvutite võimsus, mis loob tohutult uusi võimalusi.

Nii et tulemas on põnev aeg!

Aku Sorainen

Teame teda kui vandeadvokaati ja Baltikumi ühe suurima, temanimelise advokaadibüroo asutajat. Büroo on isegi tagasihoidlikult öeldud, 1995. asutatud firma on laienenud Lätti, Leetu ja Valgevenesse, tööd saab üle 160 advokaadi ja juristi. Aku Soraineni tööd on tunnustanud 2015. aastal  Soome president Sauli Niinistö, andes talle üle Soome Lõvi Ordeni I klassi rüütliristi kahe riigi sidemete eendamise ja Soome ettevõtjate tegevuse toetamise eest. Aga Aku on ka tore vestluskaaslane, abikaasa ja isa. Ning firmapeol ta juba nurgas ei istu, pigem lööb ta kaasa firma bändis.

comments powered by Disqus

Juhtimine Tehnoloogia

Isikuandmete kaitse tegevuskava (GDPR)

Eelmine uudis

järgmine uudis

Äriteenindus

Projektijuhtimise lahendus, mis aitab planeerida, juhtida ja kontrollida – Dynamics NAV