Chat

Kliendilood:

Tagasi

Innovatsioon ja tehnoloogia muutsid kaugkütte Eesti edulooks

Kui näeme kusagil lahtikaevatud soojatrassi, mõtleme keskküttele kui nõukaaegsele pärandile. Aga Eesti suurim soojusettevõte Utilitas on muutnud kaugkütte üheks efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks kütteviisiks üldse. Tänu tööstustehnoloogiale ja digilahendustele on kaugküttest saanud Eesti edulugu Euroopas.

 

 

majandustarkvara taust

Lahendus katab ettevõtte kogu tarneahela: finantsi, eelarvestamise, konsolideerimise, ostu, müügi, lao (sh laoaarvestuse), hoolduse ja projektid. Olulisemad põhjused lahenduse kasuks otsustamisel olid Microsofti keskkond ja integreeritus väärtusahelaga, kogu tarneahelat kattev terviklahendus ja lahenduse innovaatilisus. Lisaks võetakse kasutusele ka ärianalüüsi lahendus PowerBI.

BCS Itera on Filer ASis juurutanud Microsoft Dynamics 365 Business Centrali lahenduse.

 

Utilitas kütab soojaks ligi 5000 hoonet Eesti kaheksas linnas, alates Tallinnast ning lõpetades Valga ja Kärdlaga. Ettevõttest saab toasooja umbes 174 000 kodu. Rääkimata soojatrasside ulatuslikust uuendamisest, on ettevõte kaugkütet koguni kahel viisil kardinaalselt muutnud. Esiteks on masuudi ja gaasi asemel põhikütusena kasutusele tulnud kodumaine puiduhake. Gaasikatlad võetakse appi vaid siis, kui nõudlus tõuseb tippu, näiteks suure külmalaine ajal.

Selle tulemusena on Utilitas tõusnud Eesti suurimaks taastuvenergia tootjaks. „Toodame roheenergiat 1,4 teravatt-tundi aastas ja meie kliendid peavad seda järjest olulisemaks,“ kinnitab Utilitase kontserni juht Priit Koit.

Teise suure muudatusena käitab Utilitas Tallinnas kolme elektri ja soojuse koostootmisjaama. Esmalt toodetakse elekter ja selle käigus tekkiv jääksoojus suunatakse majade kütmiseks. Nõnda kasutatakse ära kogu kütuse põletamisel tekkiv energia, mis tähendab, et energiatootmise kasutegur ulatub 100%ni! Utilitase lahendus on juba praegu mänginud olulist rolli Eesti süsinikujälje vähendamisel ja muutub üha olulisemaks tuleviku kliimaeesmärkide täitmisel.

Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas ja taastuvenergia eesmärkides on kaugküttel ja -jahutusel äärmiselt suur roll ning Eesti edulugu kaugkütte arendamisel on eeskujuks nii mõnelegi Kesk-Euroopa riigile.

TARKVARALAHENDUSED HOIAVAD SÜSTEEMI EFEKTIIVSENA

Koostootmine ja moodne tööstustehnoloogia on võimaldanud energia tootmisel ja jaotamisel tõsta hüppeliselt efektiivsust. Erinevad tarkvaralahendused ja nende omavahel liidestamine lubavad omakorda nüüdisaegset energiatootmist ja jaotusvõrku veelgi efektiivsemalt käitada.

Digivõimalused tagavad reaalaja andmed kaugkütteahela erinevatest punktidest, alustades tootmisest ja lõpetades kliendi (näiteks kortermaja) soojussõlmega. Kogunenud andmestiku põhjal on võimalik läbi viia mudeldamist, prognoosida, anda soovitusi ja teha finantsarvestust.

Ettevõtte keskseks tarkvaraks võib pidada majandustarkvara Dynamics NAVi, mida kasutatakse juba 2002. aastast (siis kandis see Navisioni nime). Finantsdirektor Riina Vikat kinnitab, et igapäevase finantsarvestuse vajadustele vastab tarkvara igati: „Raamatupidamine saab tehtud ning aruandlust on võimalik väga lihtsalt oma vajaduste järgi korraldada, luues süsteemis olevast infost enda jaoks lihtsa ja sobiva pildi. Kontsernina meeldib meile väga ka see, et lihtne on konsolideerida eri ettevõtete tulemusi ja teha prognoose. Meie raamatupidamine on täielikult paberivaba, mis koroonakuudel oli väga positiivne. Meil oli lihtne päevapealt kõik inimesed koju jätta ja teha finantsarvestust kaugtööna.“

Ettevõtte info- ja kommunikatsioonitehnoloogia direktor Kaarel Rahu peab standardfunktsonaalsuse kõrval Dynamics NAVi üheks suuremaks plussiks paindlikkust arendusplatvormina, mis on võimaldanud viia just Utilitase jaoks oluliste andmete analüüsi uuele tasemele. „Ühtlasi tahan ära mainida meie partnerit BCS Iterat, kes on tarkvara peale imetegusid ehitanud,“ lisab ta.

Kontserni juht Priit Koit rõhutab, et ettevõtte üheks peamiseks eesmärgiks on kliendile mugava teenuse tagamine. Kaugkütet ja uue teenusena kaugjahutust peab olema mugav tarbida ja need peavad olema teiste kütte- või jahutusliikidega võrreldes konkurentsivõimelised. „Tarkvara abil kogutav andmestik lubab kogu süsteemi optimeerida just selliselt, et selle efektiivsus oleks võimalikult kõrge ja kliendi kasu maksimaalne,“ selgitab ta. „Kliendid hindavad üha enam taastuvenergiat ja keskkonnasõbralikkust. Peame oma kohustuseks tagada neile kogu info, et nad saaksid optimaalselt ilma energiat raiskamata soojust tarbida, ja just seda lubavadki tarkvaralahendused meil teha.“

Kuna klient ise reguleerib oma soojustarbimist, ei saa keegi teine ette kirjutada, mis temperatuuri hoones hoida. Küll aga saab tänu reaalaja andmetele soojusettevõte anda soovitusi, kuidas stabiilselt energiat tarbida, et vältida suuri kõikumisi. Kui klient oma süsteemi oskuslikult seadistab, muutub see efektiivsemaks, kulud lähevad väiksemaks ja ta ainult võidab sellest.

Kuna soojuse hinda reguleerib riik, siis Utilitas otseselt efektiivsuse tõusust ei võida – ettevõtte kasum sellest ei kasva, sest suurem efektiivsus läheb arvesse soojuse hinna kooskõlastamisel. Kaudselt võidab ettevõte muidugi: mida madalam soojahind, seda rahulolevam klient.

ÜLITÄPSED PROGNOOSID JA TARK VÕRK

Juba aastaid tagasi ehitas Utilitas üles soojuse kaugmõõtmissüsteemi, mis fikseerib ja edastab ettevõttesse klientide soojusarvestite näidud. Kuna maailmast tõhusat lahendust ei leitud, tuli kõik ise otsast peale leiutada. Tulemus – ettevõttesse jookseb iga tunni tagant energiatootmise andmetele lisaks ka info klientide juurest, mis võimaldab tootmisressurssi palju paremini planeerida.

Seejuures tekib tohutu kogus andmeid, 100 miljonit rida aastas. IKT direktor Kaarel Rahu on viimastel aastatel töötanud selle nimel, et need andmed oleksid korrektsed, isegi perfektsed – nii saab nende põhjal ehitada Power BI keskkonnas analüütikat.

Tänu sellele on võimalik läbi viia soojamajanduse tõeline peentuunimine. Analüüsides ilmaprognoosi ning tootmisallikate ja klientide soojatarbimise andmeid, võimaldab see soojustootmist senisest märksa täpsemalt planeerida.

Näiteks kui Utilitasse jõuab täpne ilmaprognoos, et jõuluõhtul on külma 25 kraadi ja tuult 25 meetrit sekundis, järgmisel päeval aga 15 kraadi ja täielik tuulevaikus, siis mudeldab süsteem paariprotsendise täpsusega lausa iga tunni kaupa välja, millist töörežiimi katlamajades ja koostootmisjaamades kasutada.

Priit Koit täpsustab: „Soojustootmises näeme täpselt sama trendi kui elektritootmises, kus tänu digitaalsetele lahendustele on üha olulisem päevasisene juhtimine. Liigume samas suunas,  analüüsides, millistel tundidel mis jaamad töötavad ning kuidas hoida baasjaamade koormus võimalikult kõrgel. See on igapäevatöö, mida ilma andmebaasita ei ole võimalik teha. Kui infot ei ole, siis analüüsida ja eesmärke seada ei saa.“

„Kui rääkida tehisintelligentsi kasutamisest, mida Dynamics NAV võimaldab, siis esmasem rakendus ongi mustrituvastus, mis teeb kindlaks kliendi tarbimismustri,“ räägib Kaarel Rahu. „Kusjuures juba see lahendus on müstiliselt täpne! Aga selleks, et täpsusastet veelgi tõsta, tuleb sisse tuua täiendavad n-ö valge kasti omadused: ka töö- ja puhkepäevad ning kellaaeg, näiteks kontoris on soojustarbimine öösel ja päeval ju täiesti erinev.“

Kogutud andmed logitakse turvaliselt iga kliendi profiiliks, tänu millele saab analüüsida tema soojustarbimise efektiivsust ning prognoosida tarbimist. Tulevikus saab iga klient ise vaadata, kui suured tulevad tema küttearved külmal talvel ja soojal talvel. Kõigi andmed kokku liidetuna moodustavad soojustarbimise prognoosi kogu võrgus.

„Meile on kõige olulisem, et näeksime pidevalt tarbimisgraafikut,“ ütleb Priit Koit. „Et meil oleks tagasivaatav info, kuidas kliendi soojussõlme automaatika on eri ilmaolude korral töötanud ja kuidas see suhestub meie võrku antud energiaga. Nii saame teada, kas on võimalik optimeerimisega süsteemi efektiivsust suurendada.“

Kui iga kliendi küttesüsteem on efektiivsem, siis on seda ka süsteem tervikuna. Sellest, et katlamajad ning korter- ja kontorimajade soojussõlmede automaatika toimiks koordineeritult, vältides järske hüppeid soojustootmises, võidavad kõige enam kliendid. Ja see on põhjus, miks kaugküttefirmadel on eesmärk silme ees: nad kas muutuvad üha enam tehnoloogiafirmaks, arendades välja vastavad digilahendused, või kaovad pikas plaanis konkurentsist. Tore on teada, et eestimaine ettevõte Utilitas on sel alal globaalselt vaadates innovatsiooni esirinnas.