Chat

Kliendilood:

Tagasi

Silikaat: töötajaid tuleb hoida ja neist tõesti hoolida

1910 aastal tegevust alustanud AS Silikaat on läbi aegade olnud ainus silikaatkivitootja Eestis. Tegemist on ühtaegu väärika, vana ja samas väga innovaatilise ettevõttega, kus arengust räägivad nii aktiivne tootearendus kui ka näiteks osalemine SEB ja Euroopa Innovatsiooniakadeemia Kasvuprogrammis. Kiiduväärselt suurt tähelepanu pööratakse ka oma töötajate eest hoolitsemisele.

„Vaadates tagasi kõigile neile aastakümnetele, mil Silikaat on edukalt tegutsenud, tekib aukartus. See aukartus tehtud töö ja tublide inimeste ees on ka edasiviivaks jõuks, mis ei luba jääda loorberitele puhkama,” ütleb Silikaat ASi tegevjuht Aare Koll. Seda töökust ilmestavad ka tulemused – näiteks sel sajandil pole Silikaat veel nii head tulemust teinud kui tänavu esimesel poolaastal ning ettevõtte käive ja kasum on viimastel aastatel stabiilselt liikunud tõusujoones.

Nõmmel (tänapäevase Järve Selveri kohal) alustas 1910. aasta sügisel tööd Tallinna Silikaat-telliste Vabrik 

„Turuolukorraga võib oma kehvi tulemusi alati põhjendada, aga meie majas tuleb selline vabandus ära unustada. Langus tuleb siis, kui ei olda ausad ega tegutseta klientide nimel. Edukas ettevõte on paindlik ja kliendikeskne, olles kliendi muret valmis lahendama ka nädalavahetustel!”

Silikaat ASi ja Silikaat Grupi strateegiajuht Anne-Mari Žukovits lisab, et vähetähtis pole loomulikult ka kvaliteet. „Oleme selle nimel palju vaeva näinud, katseid teinud ja tootearendusele panustanud. Konkurents kivitootmises on maailmas ju pööraselt tihe, kuid meil on seejuures õnnestunud saada jalg ukse vahele ka eksporditurul, hiljuti sõlmisime tarnelepingu ühe Rootsi ettevõttega.”

Silikaadis tõdetakse, et keerukas on murda nõukogude ajal tekkinud mitte just parimaid mälestusi valgest telliskivist hoonetest, mis kolhooside lagunedes kõikjale maha jäid. Tegelikult on silikaatkivi kasutamiseks väga palju võimalusi: järk-järgult on see materjal hakanud leidma aina enam kasutust ka sise- ja väliskujunduses. Palju kasutatakse silikaattellist korstnapitsi ja aiapostide ladumisel ning üha enam leiab see kasutust terviklikes aialahendustes, mille üheks ilmekamaks näiteks võib tuua tellistest laotud grillahju.

Silikaadi meeskond soovib hoida Eesti oma kivitootmist au sees ning see on läbi aegade väga kenasti õnnestunud. Häid näiteid ei pea sugugi kaugelt otsima: silikaatkivi pikaealisust ja vastupidavust näitavad Rahvusooperi Estonia hoone (ehitatud 1910) ja Baltimaade kõrgeima mäe tippu rajatud Suure Munamäe vaatetorn (ehitatud 1939).

„Tootearendus peab toimuma nagu välk ja pauk! Kui klient soovib sellist toodet, mida meil ei ole, võtab ta selle mujalt. Järelikult tuleb kohe hakata asjaga tegelema ja kliendile vastu tulla,“ ütleb Aare Koll. „Muide, viimase ISO auditi koostamisel oli väliste audiitorite sõnul meie ainsaks kitsaskohaks just see, et tootearendusele ei eelne kuude- ja aastatepikkust tööd, vaid see tuleb otsekui taevast.“

Silikaadi puhul on tegemist üsna keeruka struktuuriga ettevõttega, millesse kuuluvad tootmisüksustest kivi-, kuivliiva- ja kuivsegutsehhid ning mäetööde osakond ehk karjääriliiva kaevandamine. Ettevõttel on Tallinna piirkonnas juba kolm karjääri 400 hektaril ning lisaks kaevandamispiirkonnad mujal Eestis. Suurel, paljude osakondadega eakal ettevõttel ei ole lihtne muuta kunagist mitte kõige positiivsemat kuvandit silikaatkivist ning jõuda noorema põlvkonnani. Ent selle nimel nähakse palju vaeva, tehes ehituskoolides tihedat koostööd tulevaste meistritega, püüdes näidata oma valdkonna põnevamat osa ning lastes noortel ise veenduda silikaattoodete kvaliteedieelistes.

Kivitootmisega seonduvad edukalt ka robootika ja digilahendused

Üheks põnevaks hiljutiseks väljakutseks on osalemine SEB ja Euroopa Liidu Innovatsiooniakadeemia Kasvuprogrammis. „Meie ambitsiooniks oli leida innovaatilisi kasvumomente ning siduda end põnevate digilahendustega,” sõnab Žukovits. Tänaseks on Silikaadil läbitud koolituste osa, välja mõeldud idee ning 100 päeva on aega täpsema plaani koostamiseks. Idee on seotud robootikaga ja selle teostamiseks on leitud koostööpartnerid. „Oleme veendunud, et kui idee ellu viime, võib see endaga kaasa tuua tõelise revolutsiooni ehitusmaastikul. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka Põhjamaade ja Saksamaa turul. Meie ideeke peaks aitama ehitusettevõtetel märgatavalt tööjõukulusid kokku hoida ja teistsugust lähenemist pakkuda.”

Ettevõttele tervikuna tõi kasvuprogramm samuti palju juurde: tuldi nii-öelda kastist välja ning vaadati oma ettevõtet kõrvalt uue pilguga. Nüüd on kontsernil plaanis leida uus identiteet ja visuaalne keel, uuendada oma kuvandit ning teha uus koduleht. Väikeste sammudega uue ja innovaatilise tuleviku poole.

Ekspordist rääkides on Silikaadi puhul selge, et karjääriliiva müügi osas paneb asja paika logistika ning kilomeetri hind. Kuivliiva eksporditakse küll Soome ja Lätti, ent põhiline ekspordiartikkel on ikkagi silikaattooted. Kasvav trend on see nii Rootsi kui ka Soome suunal, kuid konkurents on muidugi tihe – Poola ja Leedu pakuvad soodsat hinda ning ka Saksamaa on tugevate silikaaditraditsioonidega. Norras on aga ajalooline tava ehitada puidust maju ning Valgevenes ja Venemaal on oma tehased.

„Aga ega kellelgi ole kerge! Kuigi moes on rohkem klaas ja betoon, kasutatakse meie tooteid väga palju renoveerimisel ja populaarsed on dekoratiivstruktuuriga kivid. Väga tihe on meie koostöö näiteks Eesti Korstnapühkijate Kojaga,” ütleb tegevjuht.

Keskmisest suurem keskkonnasõbralikkus

„Meie põhimõte on kaitsta keskkonda parimal võimalikul viisil, kasutades oma masinaid ja tehnikat säästlikult, arvestada loodusega ja seista ohustatud liikide heaolu eest,” räägib Koll. „Klienti saab hoida korraliku igapäevase suhtlemise ja keskkonnasõbraliku tootmisega. Inimesed on väga keskkonnateadlikud ja see on tore. Kaevandamisega ju kahjustame loodust ja tunneme kohustust loodusele midagi tagasi anda.”

Silikaadi kaevandusaladel elab mitmeid kaitsealuseid liike nagu kõre ja kivisisalik, samuti on leitud musträhni, nõmmelõokese ja väiketülli elupaiku. Arvestades haruldaste ja kõrgelt kaitstud liikide esinemist Männiku karjääris, on Silikaat koostöös teadlastega rajanud nende elupaikade säilitamiseks kõik vajalikud tingimused: kaitsealustele kivisisalikele on liivakarjääridesse rajatud 7,5 kilomeetri pikkused jooksurajad ning koostöös liigiekspertidega on rajatud tiike kõredele. Rõõm on tõdeda, et viimase loenduse tulemused näitavad kõrede arvukuse kasvu. Mäeinstituut omistas esmakordselt Eestis tehtud kivisisalike jooksuraja eest Silikaadile ka mäenduse keskkonnateo tiitli.

Lisaks sellele, et Silikaadi kollektiiv peab tähtsaks loodust, on neile oluline, et maha jäänud karjäärid saaksid korda ning oleksid inimestele ohutud. Silikaadil on tulnud tegeleda ka ohtliku probleemiga – Nõukogude sõjaväe lõhkekehad Männiku karjääris. Koostöös Päästeametiga on viimastel aastatel leitud ja kahjutuks tehtud tuhandeid lõhkekehi. „Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult ja mõnusalt aega veeta, olgu tegemist siis õppusel sõjaväelaste, mootorratturite, koerakasvatajate, kalameeste või ujujatega. Oleme Männikul korda teinud üle viie hektari maad ning edendame ja suurendame ka edaspidi sealset loodusparki.”

Töötajatel peab võimaldama firma käekäigus kaasa rääkida

Silikaat AS-is töötab umbes 50 inimest mitmest rahvusest. Vaatamata vanuselistele ja rahvuslikele erinevustele ning osakondade rohkusele on meeskond äärmiselt ühtehoidev. Enamasti ollakse siin tööl väga pikka aega – kahel mehel on staaži isegi üle 50 aasta. Samas on tööle tulnud ja tulemas aktiivseid noori nii otse koolipingist kui ka sõjaväest. Mis on Silikaadi kui hea tööandja saladus?

Tegevjuhi Aare Kolli sõnul tuleb inimestega individuaalselt suhelda ja julgustada neid rääkimast oma muredest, mõtetest, plaanidest ja ettepanekutest. „Inimesteni tuleb jõuda ja neist päriselt hoolida. Ei tohi kätt ette panna ettevõtte ega töötajate arengule! Püstitame igal aastal nii kontsernis, igas ettevõttes kui ka osakondades eesmärke ning kõik saavad teha ettepanekuid, mida annaks muuta paremaks, mugavamaks, ohutumaks. Meie inimesed mõistavad, et need ettepanekud ja otsused puudutavad otseselt nende endi elu. Ja kindlasti on ettevõttel eesmärke lihtsam täita, kui töötajad ise on need välja pakkunud. Vahel juhtub ka nii, et kõik ettepanekud ei lähe töösse. Sel puhul on oluline selgitada, miks nii juhtus ja miks seekord just selle konkreetse mõttega kaasa ei mindud.”

Silikaat püüab hoida ka tööstussektori keskmistest palkadest kõrgemat taset ning tasustab korralikult raske töö tegijaid. Välja on töötatud üsna muljetavaldav motivatsioonipakett ning loomulikult tähistatakse ühiselt nii suvepäevi, jõulupidu ning töötajate sünnipäevi ning tööjuubeleid. Inimestele pakutakse võimalusi lisa teenida ning palk makstakse välja alati õigel ajal. Laisklemist siin ei sallita ning tõtt-öelda pole Kolli hinnangul selle pärast muretsemiseks ka põhjust. Pigem peab jälgima, et inimesed ikka puhkuse välja võtaksid. „Ja alati peab küsima, kas on midagi, mis neile ei meeldi. Meie ettevõttes maksavad ausus ja otsekohesus!”

Talupojatüüpi ettevõte: „lehma” tuleb lüpsta niikaua kui saab

Kümne aasta eest võttis Silikaat kasutusele NAV tarkvara, sest erinevad funktsioonid vajasid omavahel liidestamist. Näiteks on suur osakaal karjääriliiva müügil, mida vanasti kaaluti nii-öelda käsitööna. Koos NAV-iga tekkis suurepärane kaaluliidestus, mis muutis töö kiiremaks ning kontrollimise lihtsamaks. Täna ollakse aga olukorras, mida Koll nimetab talupojamentaliteediks: süsteemi maht hakkas täis saama ja programmid muutusid seetõttu aeglaseks ehk sellest „lehmast” on lüpstud kõik välja. Nii tuli hakata mõtlema tarkvara värskendusele.

„Tarkvaraarendajaga on meil väga head suhted ja saame aru, et aeg läheb edasi ning toob kaasa uusi võimalusi: kiiremad süsteemid, andmete automaatne transport Excelisse ja vastupidi ning paremad analüüsivõimalused. Soovime muuta oma raamatupidajate ja müügiinimeste töö lihtsamaks. Koolitame selleks oma inimesi, katsetame testversiooniga ja uuest aastast peaksime uue tarkvaraversiooni käivitama,” kõneleb Koll. „Kindlasti väärib eraldi kiitust meie koostööpartner, kes meile juurutusprotsessi nii lihtsaks ja sujuvaks on teinud ja võimalik, et tulevikus hakkame mõtlema ka lisamoodulitele.”

Silikaadi otsus NAV-iga jätkata oli põhjalikult kaalutletud, enne otsustamist võrreldi tegelikult mitmeid teisi programme ka. Just selle programmi kindel eelis seisnes kaaluliidese olemasolus ja seega otsustati jääda vanade liistude juurde uues kuues.

 

AS Silikaat

Ettevõtte kaubamärk ulatub aastasse 1910. Selle aja jooksul on pidevalt arendatud ja parandatud tootevalikut, et võimaldada elukestva ehitise rajamist. Eestimaalased on terves maailmas tuntud oma töökuse ja käteosavuse poolest, mistõttu soovib AS Silikaat pakkuda klientidele parimaid ehitusmaterjale, mis võimaldavad kujundada igale koduomanikule meelepärase ja soliidse elamu. Lisaks maja ehitamisele on laienenud silikaattellise kasutusvõimalused maja ümber: spetsiaalsetest moodulitest silmapaistvad aiapostid, klombitud silikaattellistest vastupidav grillahi või omapärane praktiline ja põnev lille- või taimekast.

AS Silikaat kuulub kohalikule kapitalile kuuluvasse Silikaat Gruppi, mis hõlmab ettevõtteid väga erinevatelt elualadelt, alates kaubanduspindade haldamisest (Järve Keskus Tallinnas) lõpetades põllumajandusettevõtetega (Õnne piimakarjatalu Viljandimaal).

 

comments powered by Disqus