Chat

Kliendilood:

Tagasi

PZU teab, kuidas tõusta kahe aastaga Eesti üheks suurimaks kindlustajaks

Enam kui 200-aastase kogemusega Poola kindlustusgrupp PZU on Eestis suhteliselt uus tegija, olles siin toimetanud vaid kaks aastat. Ent kasv on olnud tormiline – selle ajaga on firma jõudnud Eestis neljandale kohale. Baltikumis tervikuna tõusis ettevõte aga eelmisel aastal turuliidriks.

Poolast alguse saanud PZU on üks Kesk- ja Ida-Euroopa suuremaid kindlustusgruppe, mis on Leedus tegutsenud juba 2002. aastast. Eelmisel aastal tehti aga Balti riikides tõeline arenguhüpe, kui osteti ära RSA kindlustusgrupi varad Eestis, Lätis ja Leedus.

Kuna siinne kindlustusturg on väike ja konkurentsitihe, ei piisa PZU Eesti finantsjuhi Maarika Kanemägi sõnul enam ammugi parima hinna pakkumisest. Konkureerima peab sellistes pehmetes valdkondades nagu klientide rahulolu, teadlikkuse tõstmine ja ennetustegevus.

„Meid iseloomustab eelkõige asjatundlikkus, lihtsus ja kiirus. Pakume klientidele kiireid lahendusi probleemide korral ning soovime olla kindel partner,“ ütleb Maarika Kanemägi. Tänavu kevadel näiteks käivitas PZU aktiivse kampaania, mis puudutas just kliendi teadlikkuse tõstmist ohtude vältimisel, mis sai klientidelt väga hea tagasiside.

Üks tänapäevane kindlustusselts seisab tegelikult silmitsi mitmete proovikividega. Ühelt poolt sätestab seadusandlus täiendavaid nõudeid ja reeglistikke, mille rakendamine nõuab seltsidelt lisaressursse ja investeeringuid. Teisalt peab ettevõte olema kasumlik ja seda väga tihedalt konkureerivas kindlustussektoris. Nii et kindlustusettevõte peab olema veelgi innovaatilisem, kiirem ja strateegilisem, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus.

Kindlustusäri õnnestumine seisneb Kanemägi hinnangul peamiselt riskide hindamises ja toodete hinnastamises. Sellest tulenevalt ongi kõige suuremad ebaõnnestumised seotud just liigsete riskide võtmisega kiiret kasumi eesmärgil, mis pikas perspektiivis võivad viia vastupidise tulemuseni.

Tähtis roll õnnestumisel või ebaõnnestumisel on ka kindlustusseltsi läbipaistvusel ja usaldusväärsusel. Siin mängivadki Kanemägi hinnangul olulist rolli ettevõttes kasutusel olevad IT-lahendused, sealhulgas majandustarkvara, mis annab olulise sisendi juhtimisotsuste tegemiseks, samuti raporteerimiseks omanikele ja järelvalveorganitele.

Maarika Kanemägi: toimiv IT-lahendus on eduka kindlustusteenuse alus 

Mida aeg edasi, seda väiksemaks jääb esinduskontorite ja otsemüügi roll ning suureneb toodete kättesaadavus e-kanali kaudu. Võib koguni öelda, et toimivatest ja kiiretest IT-lahendustest sõltub tänapäeval kõik, nendib PZU Eesti finantsjuht Maarika Kanemägi.

„Täna ei ole enam midagi eriskummalist e-poe kaudu poliisi soetamises, milleks kulub paar minutit,“ ütleb Kanemägi. „Kui mõned aastad tagasi lõi e-kanal mõnele seltsile konkurentsieelise, siis täna peavad kõik kindlustusseltsid astuma järgmisi samme selleks, et teistest veelgi eristuda. Praegu peab veelgi enam mõtlema sellistele IT-lahendustele, et klient saaks mugavalt ja kiirelt vormistada vajaliku poliisi, viibides puhkusel, maal, metsas või merel. Näiteks võiks olla lihtsad mobiili- või tabletiäpid, mis teeksid kindlustuspoliisi soetamise kliendi jaoks veelgi hõlpsamaks.“

Kuna PZU soovib olla oma kliendile ja koostööpartneritele hea ja usaldusväärne partner, siis ei usuta liigse bürokraatia jätkusuutlikusse. Pigem usutakse uutesse IT-lahendustesse, mis aitavad kiirelt ja lihtsalt analüüsida, töödelda, järeldada, talletada ja vahendada infot pakkumiste koostamisel, riskide hindamisel ja kahjude käsitlemisel.

Praegu kasutab PZU majandustarkvara Dynamics NAV. Kuna filiaalina tegutsedes on aruandlus paljuski just ettevõttesisene, on paindlikkus, mida see tarkvara raportite analüüsimisel pakub, väga hästi toetanud nii finants- kui ka juhtimisarvestust. Muuhulgas on Dynamics NAV-i väga Exceli-sõbralik programm, vähendades riski, et mõni oluline Excelis tehtud äriarvestuse osa võib jääda kadunud asjade nimekirja.

„Mina hindan eelkõige tarkvara lihtsat ja loogilist ülesehitust ning paindlikkust. Hea majandustarkvara ei ole ammu enam ainult raamatupidamise tööriist. Tänapäeva tarkvara peab arvestama, prognoosima, analüüsima, raporteerima, konsolideerima ja tagama info usaldusväärsuse – iga programm ei ole selleks veel võimeline!“ sõnab Kanemägi ning lisab: „Tarkvara pakkuja puhul hindan eelkõige produktiivset koostööd ning häid ideid ja ettepanekuid, kuidas asju veelgi lihtsamalt ja loogilisemalt teha. BCS Itera on olnud meie ettevõttele siiani väga hea ja usaldusväärne partner, kes lahendab alati kohe probleemid ära.“

Ettevõtte Eesti filiaali maht on jõudsalt kasvanud ning senised lahendused ei toeta enam kõiki finants- ja ärivajadusi, seega on juhtkond otsustanud investeerida tulevikku ning teha korda oma tagatuba, et olla veelgi parem majasisene partner osakondadele ja juhtgrupile.

Koostöös BCS Iteraga juurutab ettevõtte uue integreeritud palga- ja personalilahenduse, detailsema analüüsi- ja raporteerimiskeskkonna ning võtab kasutusele uue Navisioni finantsarvestuse funktsionaalsused, et veelgi oma igapäevatööd lihtsustada.

Kogu tagatoa korrastamise projekti põhirõhk on eelkõige suure hulga tegevuste automatiseerimisel, efektiivsuse tõstmisel ning raporteerimiskeskkonna parendamisel, mis omakorda peaks andma finantsistidele juurde väärtusliku aega prioriteetsemate tööülesannetega tegelemiseks. Vähem tähtis ei ole ka raamatupidajate töökoormuse normaliseerimine kasvavate ärimahtude juures.

PZU

Poola vanima (alustanud 1802) ja suurima kindlustusseltsina on PZU alates 2010. aastast börsiettevõte, pakkudes elu- ja kahjukindlustust, pensionivara haldust, investeerimisfonde ning säästmis- ja kogumistooteid. Ettevõte on laienenud Balti riikide kõrval ka Ukrainasse. PZU Eesti pakub tööd 132 inimesele, esindused on Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja peatselt ka Ida-Virumaal.

Kindlustus – maailma üks vanimaid ärisid

Kindlustuse ajalugu ulatub meie ajaarvamise tagusesse aega, kus Aasia kaupmehed maandasid riske, makstes võlausaldajatele täiendavalt võimalike õnnetuste eest kauba transpordil. Tänaseks on sellest välja kujunenud garantii- ja veosekindlustus, kus võlausaldaja asemel pakub kaitset kindlustusselts. Kodukindlustuse ajalugu ulatub aga 17. sajandi keskpaika, kui tekkis vajadus kaitsta oma kodu selliste ootamatuste eest nagu suurpõlengud, mis hävitasid kümneid tuhandeid kodusid ühe tulekahjuga. Ühiskonna arenedes suurenes ka vajadus kaitsta oma maist vara ootamatuste eest, millest on välja kujunenud peamised varakindlustuse tooted, nt liiklus-, kasko- ja kodukindlustus.

DIGITALISEERIMINE