Chat

Kliendilood:

Tagasi

Mis teeb Saaremaa Piimatööstuse eriliseks?

Ülo Kivine asus Saaremaa Piimatööstust juhtima tänavu märtsist. Miks pidas mees, kes arendas enne seda ligi 20 aastat AS-i Tere, perspektiivikaks asuda kodust nii kaugel eemal asuva tööstuse etteotsa?

IMG_0358[1]

„Saaremaa Piimatööstus on olnud heades kätes: ettevõtet on hoitud pidevas arengus ning seal on aetud õiget asja. Aga uus pilk teatud lõikudes värskendab ettevõtet ja toob esile uued võimalused,“ ütleb Kivine, lisades muiates, et ärgu ettevõtte fännid kartku: lihatööstuseks ei muutu piimatööstus kunagi ja kihisevaid jooke ei hakata samuti tootma.

Aga miks ikkagi Saaremaa? Kivise sõnul on Saaremaa ehedalt eestipärane ja teistmoodi koht ning põhiliselt juustu- ja võitootmisele orienteeritud Saaremaa Piimatööstusel on alati olnud oma eriline koht eestimaalaste südames. „Eks geobotaanikud oskavad sellest enam rääkida, kuid võib ka nii öelda, et Saaremaa rohusöödad on teistsugused ning see teeb ka meie või hoopis teistsuguseks. Saan aru, et võid on keerukas degusteerida, aga võil ja võil on meeletu maitse, koostise ja struktuuri vahe. Proovige ise!“

Esimesed uuendused ei ole lasknud end kaua oodata: alates juunist tõi piimatööstus välja maitsestatud juustukuubikute sarja „Seltskonna juustuampsud“, mida on hetkel kolme sorti: päikesekuivatatud tomatite, koduaia ürtide ja kadaka-küüslaugu maitsega. Tarbijad on juustukuubikud väga hästi vastu võtnud ning see andis julguse teha plaane, et sügisel veel mõned uued tooted turule tuua.

„Meie strateegia on esmalt siiski koduturg ja kuigi meie eksport on praegu 40–50%, oleme rohkem huvitatud oma kauba müümisest Eestimaal,“ avab Kivine ettevõtte plaane. Ja kava, nagu öeldud, pole oma turuosa kasvatada mitte ainult juustu ja või segmendis, vaid laiendada tootevalikut ning tugevdada kaubamärki, tooteid ja ettevõtet. Muide, Saaremaa või maitseb eestlastele nii hästi, et seda ekspordiks ei jagugi!

Viie aasta mõõtmes ongi ettevõttel plaanis avardada tuduvalt tootesegmente ning tuua rohkem esile oma kaubamärki. Üldises plaanis on Kivise hinnangul turul oodata konsulideerumisi ning aastaks 2020 on tõenäoliselt Eestis 3–4 tugevat piimatööstust, kelle alla on koondunud senised pisemad tegijad.

Meie põllumees suudab katta kogu Eesti toiduvajaduse

Võrreldes muu maailmaga on eestlastel luksus saada igapäevane leib, liha ja piim oma tootjatelt ning väga lühikese toiduahela tõttu säilitavad need oma värskuse. Tänu tarbijatele püsib Eesti toiduainetööstus nii kõrgel tasemel ning nende usaldusele toetudes suudavad tegelikult talupojad meie inimesed ära toita. Kaugelt mitte igas riigis pole olukord nii roosiline, et toidutööstus annab tööd, on samas väga aktiivselt arenev, peab oluliseks loodusliku keskkonna säilimist ning ka riiklik julgeolek saab kergemalt hingata, sest meie rahva toitmine ei sõltu teistest riikidest.

Rääkides ekspordist, mille osakaalu on Saaremaa Piimatööstus valmis siseturu nimel kahandama, ütleb Kivine, et Euroopa mõistes on Eesti väga heas asukohas ning peaks oma tugevusi rohkem ära kasutama. Meie turgu on enim mõjutanud kaks sündmust:  tänavu 1. aprillist kaotas Euroopa Liit piimatootmiskvoodid (mis kehtisid alates 1984. aastast), avardades piimatootjate võimalusi oma tootmist rakendada, ja teine oluline sündmus oli mullu augustis, kus Vene turg embargoga sulgus. Ka Saaremaa Piimatööstuse eksport sai sellega kõvasti kannatada, ent loodatavasti avab see turg siiski ükskord uuesti uksed.

„Kuna Euroopa toodab aasta-aastalt rohkem piima, on turul suur ülepakkumine. See omakorda viib hinnad alla ning esmatasandil annab see tunda põllumeestele, kelle piima hind on tänaseks viidud alla omahinna. Kaua nad suudavad nii toime tulla? Ei tea, aga eks sügiseni kestab selline olukord kindlasti. Samas järgneb ikka igale langusele tõus ning loodame südamest, et olukord võimalikult kiirelt normaliseerub,“ räägib Kivine. Kui rääkida Aasiast, siis nendib ta, et suur Hiina asub kahjuks liiga kaugel ja järjekord selle riigi ukse taga on pikk, nii et kas on mõtet viimasena sinna seisma jääda. Atraktiivne Jaapani turg on ääretult keeruline nii oma konservatiivse kvaliteedi kui ka kaubanduskriteeriumide poolest.

Eestis on kaubanduspinda väga palju ning 6–7 suuremal kaubandusketil kümneid ja kümneid poode, mis omavahel konkureerivad. Samas on Eesti turg pisike, mis teeb rivaalitsemise tihedaks. „Ka Saaremaa Piimatööstus osaleb selles tihedas konkurentsis ning paraku on sageli just hind see, mis tarbija valiku otsustab. Meie aga arvame, et on võimalik ka teisiti: väärtusliku kauba eest on inimesed nõus rohkem maksma. Kui ei ole, siis järelikult pole toode nii hea ning me peame veel arenema,“ avaldab Kivine arvamust, kinnitades, et lõpuks võidavad mõlemad: tarbija väga head toodet saades ning ettevõte väga head toodet tootes.

IT aitab teha õigeid otsuseid

Piimatööstuse väärtusahel algab põllumehest ja lõppeb kaubandusega. „Jah, iga Eesti piimatootja võiks eksportida nimetut odavat piima ükskõik kuhu riiki, kuid jätkusuutlikum ja väärtuslikum on muuta end tuntuks ning mõelda tulevikule. Selleks on tarvis aga lisaks heale tootele ja lennukatele ideedele ka häid süsteeme, näiteks IT-süsteeme. Need on meie sektoris väga olulised operatiivse informatsiooni saamiseks ja otsuste tegemiseks,“ selgitab Kivine. Ta tunnistab, et pikad aastad valdkonnapõhist kogemust on pannud teda usaldama ka kõhutunnet, kuid alati tuleb arvestada turuolukorra, konkurentide ning kõigile kättesaada teabega. Just vajalik infohulk annab võimaluse luua õigeid seoseid ja järeldusi.

Saaremaa Piimatööstus kasutab Dynamics NAV-i tarkvara ning juhatuse esimehe sõnul oli ta väga positiivselt üllatunud, kui heal tasemel see on ja kui palju võimalusi see pakub. „Olen alati arvanud,et andmeid ei tohi olla liiga palju ning killustatult – neid ei peaks olema rohkem kui reaalne vajadus on. Äri toimimiseks vajame sageli 4–5 põhiarvu, mida saab ka näppude peal arvutada, ning nendevahelisi suhtarve.“

Ta möönab, et andmete mahust olulisem on nendega igapäevaselt kursis olla. „Numbrite sisse tuleb vaadata tihedamalt ning ehitada neist üles arusaadav juhtimissüsteem, kus iga töötaja näeks oma rolli ning mõistaks, mis konkreetselt tema tööd puudutava numbri taga on. Nii saame kõik hinnata oma töö väärtuslikkust. Hindan väga kõrgelt kõigi meie ligi 100 töötaja initsiatiivikust ning ootan alati ettepanekuid, kuidas igaüks saaks oma töö väärtust tõhustada. Ükski inimene ei tohiks teha oma tööd tuimalt kellast kellani, vaid tal peaks tööpäeva lõpuks tekkima tunne, et ta on loonud väärtust.“
Varude planeerimisel soovib piimatööstus tõsta tarkvaralist poolt ning vähendada inimese rolli, et inimlikke eksimusi oleks vähem, ning optimeerida oluliselt planeerimist. Ideaalis on tulevikus nende süsteem üles ehitatud nii, et iga retsept sisaldab automaatselt lisaks põhi- ja pakkematerjalidele ka muid tootmisressursside kulusid.

Olulise osa Saaremaa Piimatööstuse IT-süsteemidest võtabki enda alla planeerimine ja laohaldus, samuti logistika ja transport. Viimasega tegeleb samasse kontserni kuuluv logistikapartner ja tütarfirma AS Pinus, kellega on IT-süsteemid ühildatud. Nii toimub osa piimatööstuse müügist otse ning osa partneri kaudu. Transpordi osas on Saaremaa ettevõtted mandril asuvatega veidi teistsuguses situatsioonis, kuna lisaks tavapärasele maanteetranspordile tuleb arvestada ka praamiliiklusega.

Kiiresti riknevate toiduainete (piima- ja lihatooted) hulgikaubandusega tegeleva AS-i Pinus juhatuse liige Toomas Teekel toob piimandussektori suurima eripärana välja väga lühikesed tarneajad – tellimuse ja tarne vahe jääb selles sektoris nimelt 24 tunni sisse. Lisaks on tellimuste tihedus ja suurus etteaimamatu, sest reeglina ei telli kauplused ühesugust kaupa täpsete intervallidega, vaid vastavalt vajadusele.

Kuna logistikaettevõtte töö käib 24 tundi ööpäevas ning 365 päeva aastas ilma riigipühade ja pühapäevade tähistamiseta, peab Pinus olema kogu aeg valmis toidukaupu tarnima. Selleks on  loodud Tallinnasse vaheladu, kus hoitakse pidevalt 3–4 päeva varu.

Tellimuste vastuvõtmiseks ja täitmiseks kasutab Pinus paindlikku NAV-i tarkvara, tänu millele suudetakse hallata väga erinevate klientide mitmesuguseid soove, täites neid nii telefoni, kodulehekülje tellimusvormi või tänapäevaste nutilahenduste abil. „Tänu NAV-i suurepärasele  liidestusele teiste programmidega saame tellimusi vastu võtta suurematelt klientidelt otse ning samas on meie kodulehel avatud väga lihtne, arusaadav ning meie programmidega ühtiv tellimusvorm,“ selgitab Teekel.

***

MAJANDUSTRAKVARA

MS Dynamics NAV aitab Pinusel klientidelt operatiivselt tellimusi vastu võtta, lähetada kaupa ning samas tellida seda oma hankijatelt. Olulisteks Dynamics NAV-i komponentideks on Telema EDI lahendus, kliendipõhise kauba sortimendi ja veoringide haldus, partnerkaupade müügi lahendus (kliendile arve esitamine hankija eest) ning ostu planeerimise lahendus.

Saaremaa Piimatööstuse kasutatav Dynamics NAV-i lahendus on liidestatud nende tootmise infosüsteemiga, mis võimaldab paindlikult hallata tooraine ja pooltoodangu liikumist tootmisprotsessis ning arvutada valmistoodangu omahinda.