Kodumaja juhtum: kuidas puidust korruselamud taevasse kerkisid

Allikas: Äri-IT Kevad 2022

Kuidas tõusta Skandinaavias innovatsiooniliidriks, keda ka vanemad ja suuremad konkurendid pingsalt jälgivad? Alustuseks tuleb liita õpitahe, distsipliin, lihtne ja selge firmakultuur ning ühendada see digimaailmaga. Täpselt nii ongi Kodumajas tehtud.

Pildil AS Kodumaja juhataja Andrus Leppik.
Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

1996. aastal oli puitmaju valmistava Kodumaja olukord enam kui kriitiline. Esimene näidismaja Tartus praeguse K-Rauta ehituspoe juures pandi küll püsti, kuid publikumenu jäi tulemata. Täpsemalt öeldes: tehasel polnud piisavalt tellimusi. Kodumaja üks asutajatest ja esimene tegevjuht Lembit Lump murdis juba pead selle üle, kuidas öelda vanematele, et nende maja müügist saadud ja laenuks võetud raha on ära sulanud kui kevadine lumi.

Äriidee oli ju iseenesest väga hea: puitmaja detailid valmisid tehases, kus on soe ja kuiv, midagi ei idane ega mädane. Seejärel pandi maja tolle aja kohta sensatsiooniliselt lühikese ajaga krundil püsti – kõik kokku kestis ligikaudu kolm kuud. Vaid ühes oldi liiga optimistlikud: neid, kes kogu maja ehitusraha korraga välja käiks, siis sama hästi kui ei olnud. Pereisad ehitasid oma maja ikka ise.  Kogusid raha ning ehitasid… 20 aastat.

Kodumaja proovis ka kaugemaid turge, ent paraku ei saatnud neid müügiõnn ei Saksamaal, Hispaanias ega ka Prantsusmaal.

Põhjamaine päästerõngas

Kodumaja tiimil ei olnud lihtne säilitada usku äri õnnestumisse, aga õnneks viis elu nad kokku kahe seiklejahingega norrakast inseneriga, kes pakkusid välja, et eramuid nad ei taha, aga neil on sobilik krunt puitkarkassil korruselamute jaoks – las Kodumaja ehitab hoopis neid! Veidi hullumeelne see ettepanek ju tundus, sest õige eesti mees ehitas tol ajal korruselamud ikka raudbetoonist paneelidest, mitte puidust. Aga tegelikult valikut polnud.

Korruselamute ruumilised elemendid, mis moodustasid korterid, toodeti Tartus valmis. Need laaditi suurtele treileritele ja sõidutati polaarjoone taha Põhja-Norrasse. Just seal, Atlandi ookeani kaldal, 20 000 elanikuga Bodø linnakeses saigi tänase Kodumaja lugu alguse. Selle käigus on Kodumajast saanud Skandinaavias oma ala innovatsiooniliider ning paarikümne töötajaga majatehas on kasvanud 450 töötajaga kontserniks. Nende töö vilju on Tartu-Tallinna maanteel tihtilugu näha – siis, kui võimsate rekkade kolonn, igaühel treileril ruumelement või kaks, suundub  Paldiski sadamasse laevale.

Bodø linnakeses sai Kodumajaga välismaal ehitamise kogemuse ka ettevõtte praegune juht Andrus Leppik, kes vastutas noore insenerina toona ehituse eest. Firma tippjuhtkond sõitis Norrasse ehitusmeestega kaasa, et õppida, milliste reeglite järgi siis meile veel tundmatus Skandinaavias mängitakse. Korruselamud püstitati, püsivad seal tänaseni ja elanikud on rahul. Nüüdseks on Kodumaja kontsern seda tavapärasest erinevat ehitusviisi kasutades Põhjamaades püsti pannud kokku ligi 9400 korterit, tõustes Eesti suurimaks elamuehitajaks Põhjamaades.

Aga enne kui Norra ja teised Põhjamaad Kodumaja omaks võtsid, kulus siiski aastaid. Sest tark ei torma: suuremad Norra kinnisvaraarendajad jälgisid mitu aastat, kuidas eestlastel minema hakkab. Kuidas nad oma sõna peavad? Milline on nende ehituskvaliteet? Kui jätkusuutlikud nad on? See aeg suudeti üle elada, mahud Norras hakkasid aastal 2000 jõudsalt kasvama, 2007. aastal ehitati esimesed korterid ka Taanis ning 2013. aastast saadab Kodumaja lõpuks edu Rootsiski.

Nende aastate jooksul leidis Kodumaja ka oma niši, muutudes Põhjamaade üheks uuendusmeelsemaks majatehaseks. Ruumelementidest korruselamud küll, kuid mitte ühesugused veidi barakke meenutavad majakesed, nagu seni sealmaal kombeks oli. Kodumaja iga elamu on kui rätsepaülikond, mille juures hoitakse tasakaalu ökonoomsuse ja arhitektuurse atraktiivsuse vahel. Tulemust kinnitavad mitmed disainiauhinnad nii korruselamute kui ka ühiskondlike hoonete, näiteks hooldekodude ja hotellide eest.

Kodumaja viis Euroopas esimesena sõna otseses mõttes puidust korruselamud taevasse. Kui varem olid need vaid kuni kolmekorruselised, siis Kodumaja insenerid töötasid koostöös klientidega välja nelja-, viie- ja kuuekorruselised puidust korruselamud, mis vastasid nõuetele. Veel enam, Kodumaja püstitas ka maailmarekordi, sest 2015. aastal valmis Norras Bergenis maailma kõrgeim (52 m), 14-korruseline puithoone. Samuti on Kodumaja insenerid välja töötanud maavärinakindlad ja nullilähedase energiakaoga elamud. Eelmisest sügisest alates pakutakse seda kõike lisaks veel Hollandi turul, kuhu läinud sügisel siseneti.

Selged ja lihtsad reeglid

Kuidas küll norralased julgesid 26 aastat tagasi sellise riski võtta, tellides mitu korruselamut tundmatult Lõuna-Eesti firmalt, kes polnud midagi sellist varem teinud?

„Norrakad kindlasti haistsid ärivõimalust,“ arutleb Andrus Leppik. „Aga julgustükk oli see mõlemalt poolt. Meie hakkasime tegema korruselamuid eramute asemel. Valisime täiesti võõra Norra turu kohaliku asemel. Inglise keele eesti keele asemel.“ Ja ta lisab: „Aga kui elu pakub juhuse, on otsustamise koht, kas haarata sellest kinni või mitte! Meie haarasime.“

Tõsi, täiesti tundmatus kohas vette ei hüpatud. Nimelt hakkas Saksamaa 1990. aastatel sealt Venemaale naasvatele Vene vägedele ehitama uusi elurajoone. Nad palkasid peatöövõtjaks soomlased, kes omakorda võtsid alltöövõtjaks eestlased. Nii kutsuti ka Andrus Leppik kaasa. „Seal mõtestasin esimest korda lahti, mida tähendab ehitusjärelevalve, protsessi juhtimine, rütm ja distsipliin,“ tõdeb Leppik. „Üks näide: vundamendilindi ehitamisel mõõdeti armatuurraua kaugus raketisest ja kui see oli kasvõi veidike ettenähtust lähemal, siis mitte üks törts betooni ei läinud raketisse, 20-30 betoonipirni ootas ja ketras, kuni asi korda tehti.“

Sealt alguse saanud täpsust ja korrektsust, mis puudutab fookuse hoidmist ja kokkuleppeid, on Kodumajas näha igal sammul. Samuti hoitakse au sees lihtsaid ja selgeid reegleid. „Lugudel on oma koht, aga igaühele lugusid pajatada ei ole tõhus. Ettevõttes peavad olema asjad kirjas, lihtsalt ja selgelt, et iga inimene saaks aru, millist rolli ta täidab ja mis on siht, mis on tema otsustusõigus, tema vastutus ning igapäevased tööülesanded,“ ütleb Leppik.

Kodumaja – ehituskallakuga IT-firma

Eelmisel aastal tegi ettevõte järjekordse arenguhüppe, sest puitpaneelide valmistamiseks soetati robot- ja automaatliin, inimtööjõudu kulub seal minimaalselt. Ent selline liin vajab masinloetavaid jooniseid. „Arvuti ei tee ju seda, mida sa tahad. Arvuti teeb seda, mida sa käsid tal teha,“ räägib Leppik. „See, kuidas anda arvutile professionaalne ja kvaliteetne käsk, on väga põnev maailm.“

Robot- ja automaatliin on tegelikult vaid üks samm digiteerimise teel, mis algas Kodumajas tõsisemalt 2008. aastal. Sealt alates on järjepidevalt tegeletud digitaalse töö- ja infokorralduskeskkonna arendamisega, mis kannab nime eKodumaja. Selle tõhusa toega käib võimalikult paberivabalt protsesside juhtimine, valdkondade vaheline infovahetus ja palju muud. Kodumaja on nüüdks juba sama palju IT- kui ehitusettevõte, seal töötab oma, väiksema IT-firma mõõtu IT-meeskond.

Digitaalset töö- ja infokorralduskeskkonda arendatakse kahest põhimõttest: et andmed oleksid sisestatud vaid ühe korra, misjärel on need vajadusel mujal kättesaadavad, ning teiseks, et minimeerida paberivajadust. Ja see on aluseks juba kõigele järgnevale.

Uus kuum teema on Kodumajas praegu mudelprojekteerimine. See tähendab, et ehitusprojektile – kas arhitektuursele või konstruktiivsele või toru- ja kaablisüsteemide osale – määratletakse teatud parameetrid, kus algandmete põhjal pannakse ehitisest 3D-mudel kokku. Selle põhjal annab välja arvestada juba materjali- ja töömaht, spetsifikatsioonid, ajagraafik, kulu.

Mõnda aega ongi fookuses olnud see, et panna eKodumaja ja muud vajalikud IT-rakendused nende mudelitega koos tööle. Vaid üks näide, kuidas on ehitus tänu sellistele arengutele muutunud: kui Kodumaja paigaldustiim sõidab Tartust näiteks Põhja-Norrasse või Kesk-Rootsi tööle, saavad juhid ja nende meeskonnad pika reisi jooksul võtta nutitelefonis rakenduse lahti ja vaadata täpselt, mida teha tuleb. Igat sõlme on võimalik sisse-välja suumida. Nii ollakse kohale jõudes veelgi paremini detailidega kursis ja tööks valmis.

eKodumaja integratsioon teiste tarkvaradega

eKodumaja enda arenduste kõrval integreeritakse ka sobilikud välised lahendused. Kuna ehitise 3D-mudel on eKodumajasse üles laaditud, saab näiteks Daluxi rakenduse abil valminud ehitist inspekteerida. Teha fotosid, genereerida kokkuvõtteid, lisada märkusi ja raporteerida, mis tehtud. „See on näide, kuidas digimaailm on meid endasse tõmmanud ja vastupidi,“ ütleb Andrus Leppik.

Tõepoolest, digiteerimine ehituses areneb seitsmepenikoormasaabastega. Olgu see ehitusjärelevalve suure hulga fotodega või kasutatavate materjalide andmete sisestamine. Rakendus annab ehitajale loa ühte või teist materjali ühes või teises riigis kasutada või ei ei anna seda luba.

Ka majandustarkvara pidi sobituma eKodumajaga ehk teisisõnu oli vaja tõelist rätsepalahendust. Majandustarkvara juurutuspartneriks valiti BCS Itera ja protsess on kestnud aasta jagu. „Iga kuu istume Kodumaja ja BCS Itera juhtidega maha ja vaatame, kuidas meil läheb ning millised on järgmised ülesanded. Nii palju on olnud lihvimist ja läbirääkimist, et uus majandustarkvara saaks täpselt selline, nagu Kodumajal vaja! Aga kui võrdleme neid arutelusid aastatagusega, siis ei anna võrreldagi – see on olnud väga konstruktiivne koostöö,“ ütleb Leppik.

Ta lisab lõpetuseks: „Kõige tähtsam on olla ikkagi usaldusväärne partner. See aga algab sellest, et saad aru, mida teed; et vaatad ringi lahtiste silmadega ja võtad kõik väärtusliku oma juhtimissüsteemi. Digiteerides mõtled tõhususe peale kõige laiemas mõistes. See, et oskad digivahendeid kasutada, on elementaarne – need on ju lihtsalt tänapäevased tööriistad! Kui sa tööriistu kasutada ei oska, ei taha, ei viitsi, siis midagi ei juhtu ka. Sel juhul oled teinud küll kalli investeeringu, aga oled ikkagi samas punktis tagasi, kust alustasid.“

Kodumaja

Ettevõttes oli Microsofti Dynamics AXi majandustarkvara, kuid see otsustati vahetada BCS Itera abil Microsoft Dynamics 365 Business Centrali vastu 2020. aastal. Kodumaja kasutab suurt osa terviklahenduse moodulitest, nagu finants, ost, müük, ladu ja palk-personal. Lisaks on tehtud keerukas liides e-Kodumaja rakendusega.