Chat

Kliendilood:

Tagasi

Järve Biopuhastus integreerib edukalt NAV-i oma arendustega

Ida-Virumaa linnades ning valdades vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pakkuv Järve Biopuhastus erineb teistest vee-ettevõtetest mitmel moel. Suur osa klientidest on tööstused, lisaks haldab ettevõte asulate võrkude kõrval ka võimsaid linnadevahelisi magistraaltorustikke.

Tegemist on samas ka IT-ettevõttega, sest enamik haldustarkvara NAV täiendusi on tehtud majasiseselt.

Käibe järgi Eesti viie suurema vee-ettevõtte hulka kuuluv Järve Biopuhastus pakub teenust Kohtla-Järve linnas, Jõhvi linnas ja vallas, Lüganuse vallas, sealhulgas Püssis ja Kiviõlis, samuti Alutaguse ja Toila vallas. „Tööstusreovee koostise kujunemisel mängib olulist rolli põlevkivikeemia, mistõttu on reovee saastetase kõrge ning reovee puhastus nõuab ettevõttelt kõrgendatud tähelepanu,” selgitab Järve Biopuhastus OÜ finantsjuht Tõnis Tamm.

Et tööstusklientide reovesi on reeglina väga saastatud, tuleb selle koostist seirata sõna otseses mõttes iga päev. Seetõttu on ka seirekulud märkimisväärselt kõrged, kuid vältimatud. Ja kui juhtub, et klientide reovesi ei mahu ettenähtud piirnormidesse, suudab ettevõte olukorra fikseerida ja vajadusel rakendada sanktsioone.

Ettevõtte kõige olulisemad objektid on Ahtme veetöötlusjaam ning reoveepuhasti Kohtla-Järvel, kus asub ka peakontor. „Reoveepuhasti on rajatis, mis sisaldab palju betooni ja terast ning tundub pealtnäha lihtne, kuid tegelikult on see täis erinevat automaatikat ja seadmeid, nagu pumbad, aeraatorid, andurid, pressid, proovivõtu- ja mõõteseadmed. Nende soetamine, töös hoidmine ja hooldamine on kulukas. Samamoodi on keeruline tehnoloogia Ahtme veetöötlusjaamas, kus toodetakse ligikaudu 80% piirkonna joogiveest,” räägib Tamm.

Ettevõtte reoveekäitlemise maht on ca 6–7 miljonit kuupmeetrit ning puhast vett toodetakse 3 miljonit kuupmeetrit aastas. Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise tarbeks on mitmete linnade vahele rajatud suure läbilaskevõimega magistraaltorustikud, mille kaudu juhitakse joogi- või reovett isegi kuni 15–20 km kaugusele. Näiteks jõuab just sellisel viisil Püssist, Kiviõlist ja Jõhvist reovesi Kohtla-Järve puhastusseadmeteni.

Pidevad investeeringud infrastruktuuri on vältimatud

Ettevõte on kogu oma tegutsemisaja vältel keskendunud arendusele. Rekonstrueeritud on reoveepuhasteid, veetöötlusjaamu ning ühiskanalisatsioonisüsteeme, ja seda kõike suurel määral tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ning omavalitsuste rahalisele toele.

„Oleme teinud palju investeeringuid, kuid teame, et on kohti, kus võrkude seis on endiselt problemaatiline. Nüüd ei ole meil enam põhjust suuremahulisi eurotoetusi oodata ja peame hakkama saama oma vahenditega. Jõudumööda püüame aasta-aastalt laieneda ning alustada operaatorina tööd meie jaoks uutes kohtades, võttes üle ja renoveerides sealseid süsteeme ning ühendades need olemasoleva infrastruktuuriga. Samas anname endale aru, et laienemine peab olema mõõdukas ja finantsiliselt mõttekas. Näiteks minek väikestesse kohtadesse ei tähenda meie jaoks ärilisi võite, vaid pigem uusi probleeme,” räägib Tamm.

Ettevõtte bilansimaht ulatub ligikaudu 91 miljoni euroni, varadest valdava enamuse moodustab taristu. Neist olulisemate sõlmedena võib nimetada Kohtla-Järve regionaalset reoveepuhastit, mille ligi 18 hektari suurusel alal paiknevad reoveepuhasti, sh reovee vastuvõtusõlm, jaotuskamber, protsessimahuti, järelsetitid, settekäitlushoone ja kompostimisplats, lisaks kontor ning abihooned. Sellise ehitiste kompleksi rajamine ja opereerimine nõuab kahtlemata spetsiifilisi teadmisi ning on väga keerukas.

Eurotoetuste tipphetkel jõudis ettevõte ka Äripäeva Ida-Viru ettevõtete TOP-i tippu. Praeguseks on Euroopa Liidu toetusprogrammid lõppenud ning Järve Biopuhastuse äritulud on ligikaudu 6 miljonit eurot aastas. See on Tamme sõnul siiski jätkusuutlik tase, et edaspidigi mõõdukal määral investeerida.

Nüüdseks on Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas alustatud settekäitluse arendamise projektiga, mille eesmärk on moderniseerida settekäitlust ja muuta protsess kinniseks, et vähendada lõhnahäiringut. Sobilik uus tehnoloogia ei ole veel lõplikult välja valitud. On võimalik, et praegu toimuva sette kompostimise asemel hakkab ettevõte reoveesetet tulevikus kuivatama, et selle massi ja ruumala vähenedes oleks jääke lihtsam realiseerida või utiliseerida.

Ettevõttesisene arendusmeeskond on end ära tasunud

saks materiaalsete varade seisu parandamisele teeb ettevõte arendustöid ka infotehnoloogia vallas. NAV-i tarkvara on Järve Biopuhastuses aktiivselt kasutuses alates 2011. aastast. Sellele eelnenud juurutusprotsess oli kulgenud vaevaliselt ning seda osalt põhjusel, et toonases partnerettevõttes vahetusid inimesed, mis tekitas palju segadust. Nii otsustati aastal 2014, et ettevõtte jaoks on lihtsam värvata tarkvaraarendajad, omandada NAV-i arenduslitsents ning hakata ise tarkvara arendamisega tegelema.

Nelja aastaga on see otsus end igati õigustanud. „Kõik toimub tööplaanide alusel – mõtleme läbi oma sisemised vajadused, kaardistame need ning viime ellu. Majasisesele tarkvaraarendusele liikudes võtsime küll riski, kuna meie IT-inimestel puudus ERP kogemus. Praeguseks oleme aru saanud, et meie tarkvaraarendus toimib kiirelt ja efektiivselt ning arendajate oskamatuse taha ei ole midagi pidama jäänud,“ ütleb Tõnis Tamm.

Finantsjuhi sõnul ei ole ettevõte pidanud kulutama oma administratiivset ressurssi teenuse sisse ostmisele (alates hangete ettevalmistamisest ja läbiviimisest), kusjuures iga muudatus lepingus Microsofti partneriga oleks tõenäoliselt tähendanud täiendavaid kulusid. Oma arendajatega ei teki tellija ja täitja vahel „huvide konflikti“. Töötajatel, kes vajavad töö edendamiseks uut funktsionaalsust, ei ole barjääri oma soovide avaldamisega arendustöö jooksul. See võimaldab arendajal rohkem katsetada ja leida sobivaid prototüüpe. Olemasoleva prototüübi alusel on tellijal lihtsam oma soove korrigeerida ja saavutada lühema ajaga parem tulemus. „Seega, oma inimressursiga on tarkvarale täiendava funktsionaalsuse väljatöötamine, selle juurutamine ja järelhooldus kiirem, soodsam ja mõttekam,” kinnitab Tõnis Tamm.

Mida Järve Biopuhastuse igapäevaselt NAV-ile ärispetsiifiliste lahenduste loomisega tegelevad arendajad teinud on? „Näiteks tegime oma palga- ja personalimooduli, sest tahtsime selle üles ehitada oma meeskonna motivatsioonisüsteemi järgi ning kirjutada oma vajadustele põhinevalt võimalikult automaatseks ning projektipõhiseks. Arendasime klientidele iseteeninduskeskkonna, tegime müügi- ja ostuarvete menetlemisvõimekuse e-arvetena, töötasime välja tööriistad võlahalduseks, sh automaatteavitused etapiliseks võlamenetluseks. Võtsime 2018. aasta alguses kasutusele dokumendihaldussüsteemi Amphora, millele oleme loonud mõõduka integratsiooni NAV-iga,” loetleb Tõnis Tamm.

BCS Itera on vee-ettevõtte litsentsihoidja, nende juures on tehtud Järve Biopuhastuse tarkvarakindlustus ning neilt ostetud mõned valmismoodulid, mida pole olnud mõtet endal arendada, näiteks käibemaksurakendus.

Rõhk on andmete kiirel ja automaatsel edastusel

Aastal 2014 algas olmeklientidele iseteeninduskeskkonna loomine. Arendustööde käigus töötati välja veebilahendus, kus klient saab ID-kaardiga autentimise järel näha oma tarbimispunkte, vaadata lepinguid, arveid, võlgnevusi ja edastada veearvestite näite. Kogu süsteem on ühendatud NAV-iga ehk kõik andmed jooksevad kokku ühte programmi.

Teine oluline arendus oli laboriseire andmete haldus, tänu millele toimub infovahetus laboriteenuste pakkujaga elektrooniliselt. NAV-is on laboriseire andmed integreeritud tööstusreovee klientidele arvete genereerimisega. Lisaks on olemas automaatne klientide teavitamine juhul, kui sissetuleva reovee mingi parameeter on ületatud. Varem toimus andmete sisestamine käsitsi, ületamiste märkamine ja informeerimine eeldas näitajate jälgimist ja spetsialisti vahetut sekkumist. Arvestades, et seire toimub igapäevaselt, on uue funktsionaalsusega saavutatud suur tööaja kokkuhoid.

Sel suvel on live’i minemas uus arendus: mobiilsete tööbrigaadide lahendus veearvestite vahetuse haldamisel. See on taas Järve Biopuhastuse IT-arendajate väljatöötatud rakendus, mis põhineb telemaatikafirma EcoFleet autode GPS-jälgimissüsteemil ning võimaldab veearvestite mõõduosakonna töötajatel objektil käies automatiseerida tööprotsesse. Lukkseppade töö on veearvestite kontroll, vahetus ning eemaldamine taatlemiseks ja kontrolliks. Iga töölõiguga kaasneb akti vormistamine. Tarkvaralahenduse idee on panna mõõduosakonna lukksepad täitma töö teostamise akte tahvelarvutiga otse objektil. Akti vorme on välja töötatud mitu, vorm valitakse vastavalt osutatud teenusele. Just aktide kirjutamine, nende haldamine, kalenderplaani tegemine ning asukoha fikseerimine muudetaksegi uue tarkvaralahenduse abiga automaatseks. Kui see moodul end õigustab, näeb ettevõte potentsiaali hakata sarnaste tööde registreerimise põhimõtet kasutama ka muudes tegevustes, nagu näiteks võrkude remont ja hooldustööd.

Lisaks on plaanis kasutusele võtta ärianalüüsi lahendus, mis hetkel on katsetamise seisus. „Katsetame koostöös BCS Iteraga Power BI-d, millest loodame saada kasu täiendava info kättesaadavaks tegemisel ja andmete töötluse kiiruse tõstmisel, kuluanalüüsi hõlbustamisel, laoseisu paremal jälgimisel ning deebitoride kohta parema ülevaate saamisel, selgitab Tamm.

Kuna Järve Biopuhastuses on praegu kasutusel NAV 5.0 versioon, et saa kõige uuemaid NAV-i hüvesid kasutada. Nii on ettevõtte tuleviku väljakutseks NAV-i uuema versiooni juurutamine. Plaanis on NAV-i tarkvara osas muidki arendusi, kuid nende elluviimine sõltub finantsjuhi sõnul ühelt poolt tarkvaraarendajate ajaressursist, teiselt poolt töötajate valmisolekust muuta tööprotsesse ning tarkvarauuendustega kaasa minna.

Järve Biopuhastus OÜ

  • Asutatud aastal 2002.
  • Tegevusalad: heitvee ärajuhtimine, reovee puhastamine, vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine, vee töötlemine, keskkonnaprojektide juhtimine.
  • Osanikud: Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Lüganuse vald.
  • Ettevõttes töötab ligi 70 inimest, kellest üle poole räägib töökeelena eesti keelt, ülejäänud vene keelt.
  • Kuuluvus: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit.
comments powered by Disqus