Hea koolituse ja hoolika eeltöö puhul on IT juurutamine valutu
KUIGI REEGLINA POLE ÜKSKI TARKVARAJUURUTUS 100% IDEAALNE, LÄKS TALLINNA ÜLIKOOLIL SELLE AASTA ALGUSES MIROSOFT DYNAMICS NAV-I (HILJEM NAV) UUELE VERSIOONILE ÜLEMINEK SUHTELISELT LADUSALT.
KANTSLER PEEP JONASE SÕNUL OLI SEE VÕIMALIK TÄNU TÖÖTAJATE KOOLITUSELE JA EELTÖÖDELE.
Rõhutaksin ühest küljest koolituste olulisust ning teisalt seda, et otsus uue versiooni või tarkvara juurutamiseks peab olema põhjalikult kaalutletud. Asutuse soovid ja vajadused peavad olema kaardistatud ning selged,“ ütleb Jonas. Koolil ei tekkinud aasta alguses uuele tarkvaraversioonile üle minnes raamatupidamises mingeid tagasilööke ning kõik laabus plaanipäraselt.
„Probleemid kerkivad pigem pinnale selles süsteemi osas, kes istub tooli ja ekraani vahel,“ muigab ta. „NAV on võimalusterohke programm. Olen varasemates töökohtades kokku puutunud paljude raamatupidamistarkvaradega ja pean tunnistama NAV-i selgeid eeliseid tänu Exceli-põhisusele,“ räägib Jonas, kes töötab Tallinna Ülikoolis möödunud aasta sügisest. Ta tunnistab, et otsused uue versiooni juurutamiseks versus uus programm tehti enne teda ning seega ei peaks ta selle valikuga rahul olema. „Samas leian, et uus versioon oli loomulik jätk ning kuigi ma oleksin ilmselt algusest peale protsessi juures olles teatud asjad teisiti planeerinud, olen praegu olukorraga rahul. Lihtsalt ettevõtete ja organisatsioonide finantse on võimalik juhtida mitut viisi ning vastavalt inimeste harjumustele.“
Näiteks oleks Jonas tõenäoliselt kohe tellinud regulaarsed raportid, mis aitavad juhte ja mis praegu lisatakse programmile töö käigus. See, et NAV suudab „raamatuid pidada“, on tema sõnutsi muidugi väljaspool kahtlust, aga küsimus on pigem selles, mida tellijal veel vaja on, sest võimaluste gamma on väga lai. Samas kui sinna rahanumbrid taha pista, ei saa öelda, et tarkvarauuendamise protsess väga odav oleks.
Tallinna Ülikool ei ole ainus NAV-i kasutav ülikool, mis näitab, et tarkvara on haridusasutustele sobilik. Tallinna Ülikoolis kasutab NAV-i umbes 100 inimest: kõigi osakondade juhid ja nende volitatud juhid, rahandusosakond, rektoraat ning teadus- ja turundusosakondade töötajad. Praegu on kasutusel veebivaatena eelarve jälgimise ja täitmise süsteem, mida allüksuste info ja grupeerimisvõimalustega täiustatakse. Lisaks on töös rahavoogude jälgimise süsteem, sisearvlemine ning projektide aruandlus.
Avalik-õigusliku asutusena on ülikoolide finantsjuhtimine erakordselt keerukas tegevus võrreldes kasumit tootvate ettevõtetega. „Meil on väga palju projektipõhiseid rahastamisi nii Euroopa raamprogrammide kaudu kui ka muude projektide ning otselepete näol ministeeriumide ja asutustega. Seega ühest küljest oleme iseseisvad, teisalt aga seotud riigi raamatupidamisega, mis sunnib meid kasutama soovitud tekkepõhise raamatupidamise asemel kassapõhist,“ möönab Jonas.
Personaliprogrammid Tallinna Ülikoolil NAV-is pole, kuid Jonase sõnul töötavad praegusedki hetkel piiri peal ja ei võimalda kõike, mida soovitakse. Seega pole võimatu, et mõne aasta pärast tuleb arutluse alla ka uus personalitarkvara.