Euronics: Jaekaubanduse majandustarkvara LS Central on hea platvorm, millelt uute arendustega edasi liikuda
Allikas: Äri-IT Sügis 2022
Eesti suurim kodutehnika ja olmeelektroonika müüja Euronics võttis eelmisel aastal kasutusele uue jaekaubandusele mõeldud majandustarkvara LS Central, et tõhustada igapäevatööd nii kauplustes kui ka e-poes. Ettevõtte IT-arendusjuhi Aldo Kremmi sõnul on uus programm mõnele kasutajale nagu võõrkeel, kus on omad terminid, släng ning väljendid, millest tuleb aru saada.
„Kasutasime viimased kümme aastat jaemüügis programmi, mis aga ei katnud enam aja möödudes meie vajadusi, kuna ei tahtnud koos meiega areneda. Eri programmid olid küll omavahel liidestatud, aga igale poole oli juurde vaja natuke inimfaktorit, mis suurendas märgatavalt halduskoormust. Ikka juhtus sisse inimtekkelisi numbrite vahesid ja vigu, mille lahendamine võttis palju aega,“ räägib Aldo Kremm. Tema sõnul oli eesmärk leida selline platvorm, mille pealt müügilahendust edasi arendada ja mis ka ise areneks. E-kaubandus on üks näide, kus konkurentsis püsimiseks peab asju automatiseerima, et kõik toimuks kiirelt ja võimalikult vähese inimese sekkumisega.
Business Centrali majandustarkvara eelkäija Microsoft Dynamics NAV on grupis kasutusel juba üle 15 aasta ja seda kasutati ka Euronicsi raamatupidamises. Seega tundus loogiline viia kogu ettevõte ühele platvormile. „Oleme NAV-iga pikalt töötanud ja teadsime, mida oodata ja mis on selle võimalused. Kõige uuem oli meie jaoks kassaga seonduva automatiseerimine, kuna tegemist on lahendusega, kus kassa vaadet ja seal kasutatavaid funktsioone saab seadistada vastavalt kasutaja soovile. Eks iga ettevõte teeb asju enda moodi, nii ka meie. Kaasasime BCS Itera, kes aitas teha LS Centrali müügilahendusele Euronicsi jaoks täiendusi, luues teatud andmevälju ja veebiteenuseid. Nüüdseks on LS Central andnud kassade puhul parema ülevaate ja suurema läbipaistvuse,” selgitab Kremm.
Euronics hakkas LS Centralit kasutama 2021. aasta 1. märtsist. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks suleti aga siis valitsuse korraldusel alates märtsi keskpaigast ka Euronicsi kauplused, mida on Eesti kümnes linnas kokku 16. Kremmi sõnul andis poodide sulgemine ühest küljest aega tegeleda kahe silma vahele jäänud asjadega, ent teisalt tähendas see muudatusi tööprotsessis ning lisaks plaanitud asjadele tuli tegeleda piirangutest tulenevate teemadega.
„Kui päris aus olla, siis oli alguses uue lahendusega maadlemist küll. Olime nimelt üks esimesi kauplusekette Eestis, kes läks täielikult üle LS Centrali veebipõhise versiooni peale, mis oli uus ka meie IT-partneri jaoks. Seega tekitas natuke peavalu see, kuidas saada andmed liikuma kassa- ja muude programmide vahel nii nagu vaja. Müüginumbrid pidid olema teiste süsteemide jaoks kättesaadavad peaaegu reaalajas. Kaupluste sulgemine koroona tõttu aga pani protsessi venima, sest kui pole koormust ja kasutajaid, ei tule ju ka probleemid välja,” räägib Kremm. Samas tõestasid koroonapiirangud tema sõnul korduvalt, et on hea, kui sul on oma arendusmeeskond – see annab paindlikkuse ja kiiruse vajadusel kohe reageerida.
Tarkvara arendamine on pidev töö
LS Centrali juurutamisega ei saanud aga uuele tarkvarale üleminek sugugi lõplikult valmis, vaid aktiivne tegevus käib selle arendamisel edasi. Lisaks jooksvale arendusele on suurematest teemadest käsil näiteks Euronicsi Läti kaupluste liitmine uue programmiga. See on osutunud oodatust keerukamaks, sest Läti seadusandlus nõuab kassa sertifitseerimist, mis tähendab Euronicsi jaoks mitut partnerit, kelle arendused peavad koos toimima: Business Central, LS Central, Läti lokalisatsioon ja kassa kohandus, Euronicsi tehtud rakendused. Nii et n-ö liikuivaid osi on palju ja üllatuste võimalus suur.
„LS Centrali puhul tuleb arvestada ka seda, et Eesti turg on väike ning rahvusvahelisi tarkvarasid kasutavate kliente arv on piiratud. See toob kaasa olukorra, et siin lahendusi juurutavad ettevõtted on mingis mõttes piiratud teadmistega, tehes seda, mida enamik kliente soovib. Meie jaoks tähendas see omal käel uurimist, mida on LS Centraliga mujal maailmas tehtud, ning tõsiasja, et peame mitme funktsionaalsuse proovimiseks lisaks investeerima,” ütleb Kremm.
Ettevõtte soov oli see, et uuele programmile ülemineku hetkel ei tohi nende efektiivsus langeda. „Kui uue süsteemi juurutamisega (ma ei räägi siin väikestest muudatustest) tõhususes ei kaota, siis täiendav efektiivsus tuleb kiiresti. See muidugi ei tähenda, et me ei sihiks kohe suuremat efektiivsust. Ja vahel on seda ka keeruline mõõta ja see ei pruugi kõigile välja paista. Näiteks enne uuele programmile üleminekut kulus meil sisuliselt ühe IT-töötaja jagu tunde kuus mitmesuguste probleemide lahendamiseks. Praegu on see koormus vähemalt kolm korda väiksem. Aga kuna arendame uut funktsionaalsust juurde ja automatiseerime erinevaid lõike edasi, siis ei ole me otseselt mõõtnud, mis on uute asjadega seotud ja mis lihtsalt tugi.”
Samas on Euronics loobunud mitmest LS Centrali pakutavast võimalusest. „Näiteks on meil toodete haldamiseks enda loodud lahendus, vedude jaoks LS Centralist-ist väljaspool olev oma logistikalahendus, veebipood ja eraldi ärikliendile mõeldud lahendus,” loetleb Kremm. „Samuti oleme oma infosüsteemide ja LS Centrali vahele arendanud teenused, mille kaudu käib andmevahetus. Kuigi palju asju on võimalik teha ka lahenduses sees, on meie lähenemine selline, et meil ei pea olema üks suur süsteem. Kasutajad muidugi tahaksid, et kõik oleks ühes kohas, aga samas tahaksid nad ka, et muudatusi ja uusi funktsionaalsusi saaks kiiresti sisse viia. Sellest tulenevalt hoiame asju lahus, aga samas on rõhk sellel, et meie süsteemid suhtleks omavahel. Nüüd on meil selleks tehniline võimekus olemas.”
Juurutus nõudis uut lähenemist
Kremm sõnab, et muudatused on mõne inimese jaoks keerulised ja teisele meeldivad. „Eelmist programmi kasutasime üle kümne aasta ja ega selle aja jooksul väga suuri muudatusi selles ei olnud. Kõik protsessid olid programmi järgi timmitud ja töötajatel olid liigutused selle kasutamisel juba täiesti automaatsed. Seega selge, et uuendus tõi kaasa ebamugavust ja palju õppimist. Kindlasti olidki vanas programmis mõned asjad mugavamad, aga kuskil tuleb teha kompromiss ja vaadata suuremat pilti, mitte ainult ühte konkreetset funktsiooni või tegevust. Oluline on, et ettevõttele tervikuna on aga kõik selgem, läbipaistvam ja parem.”
Euronicsil on kõikidest oma süsteemidest olemas ka testkeskkonnad ja LS Central ei ole siin mingi erand. „Testiperioodil said kasutajad kõiki tegevusi katsetada ja tagasisidet anda selle kohta, mis ei tööta, mis on valesti, millest aru ei saa jne. Selleks et mõista, kes töötajatest hakkas kohe uut lahendust testima ja keda tuli täiendavalt suunata, sai lisatud täiendav logimine. See võimaldas jälgida, kes ja kui palju reaalselt testib, ning vajadusel sai ka neile meenutada, et tasub proovida ja õppida, et uus programm ei tuleks üllatusena,” ütleb IT-arendusjuht.
“Minu suurim mure oli mõista, kes mille eest vastutab nii paljude osapoolte puhul. Kui programmi vundament on Microsoftilt, millele on ehitatud LS Central, sellele omakorda tehtud BCS Itera muudatused ning lõpuks meie liidesed, siis kuidas teha nii, et kui üks või teine asi ei tööta, ei näidataks sõrmega üksteise peale?” ütleb Kremm. „Seda enam, et Lätit samasse programmi liites lisanduvad meiega veel mõned ettevõtted. See on suurim risk, mida hetkel näen. Samas ei ole see muidugi ületamatu probleem, sest muidu me ju poleks uue programmi juurutamist alustanudki.”
Euronics
Euronics on 1990. aastal asutatud Euroopa suurim elektroonikakaupade grupp, pakkudes elektroonikakaupu, kodutehnikat, tervise- ja ilutooteid, kontoritarvikuid ning telekommunikatsiooni- ja arvutikaupu enam kui 35 riigis. Eestis alustas Euronicsi kaubamärk tegutsemist 2003. aastal ja see on esindatud kohalikul turul 16 kauplusega. Tegemist on terviklahendustele orienteerunud müüjaga, kes pakub peale toodete müügi ka lisateenuseid alates transpordist ja paigaldusest kuni finantseerimise ning lisagarantiini.