Uudisvoog:

Tagasi

Kas neljas tööstusrevolutsioon koos digiteerimisega on ehitussektoris kohal? ERP lahendused ehituses.

Autor: Külli Rebane; BCS Itera ärijuht

4.0 tööstusrevolutsioonist ja tootmise digipöördest kuuleme viimasel ajal üha rohkem. Milline on aga seis e-ehitusega? Mida pakub majandustarkvara (ERP)?

E-pangandus, e-kaubandus ja e-riik on juba tavaliseks muutunud asjad. Finants- ja tehnoloogiasektor on digiteerimise vallas kindlasti esirinnas, aga ka energeetika ning kaubandus liiguvad selgelt protsesside digimise ning selliste moodsate tehnoloogiate poole nagu nüüdisaegne majandustarkvara, asjade internet, tehisintellekt jm. Üha rohkem jõuab sotsiaalmeediasse uudiseid tootmise digipöörde kohta ning osaliselt on siin õla alla pannud riik, aidates tootmisettevõtteil alustada seda teed.

Aga e-ehitus?

Üht-teist juba toimub ja kindlasti on selles sektoris väga eesrindlikke tegijaid, aga lähiajal on siin oodata suuremat hüpet. Rahvusvaheliste allikate hinnangul on kii-resti kasvav ehitussektor üks vähem digiteeritumaid nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Maailma Majandusfoorumi (WEF, World Economic Forum) hinnangul on see tehnoloogilises mõttes püsinud samas kohas kus 50 aastat tagasi. „Praegustest ärimudelitest, strateegiatest ja võimalustest jääb tulevikumaailmas väheks,“ ütleb Michael Burke, globaalse infrastruktuuriette-võtte AECOM juht ning Maailma Majandusfoorumi taristu- ja linnaarengu kogukonna kaasesimees.

Miks on ehitusvallas digiteerituse tase niivõrd madal? Põhjusi on palju: ehitusprotsessis osalevate partnerite ja alltöövõtjate suur arv, digiteerimiseks vajalik investeering, projektide unikaalsus ning sektori tööjõu kõrge keskmine vanus. Samuti on üheks põhjuseks ilmselt see, et ehitussektoril on viimastel aastatel läinud väga hästi. Ehkki räägitakse juba võimalikust langusest, mistõttu ehitusettevõtete efektiivsus muutub järjest olulisemaks, et olla konkurentsis ka turul, mis ei kihuta täie hooga ülesmäge.

Tööjõupuudus on kindlasti üks märksõna, mis viib digiteerimisele sammukese lähemale. Ühelt poolt on moodsate lahenduste pakutavad võimalused need, mis uue, tehnoloogia keskel üles kasvanud põlvkonna sektorisse meelitab. Kindlasti on aga koolipingist tulnud noored ka ise agaramad uut tehnoloogiat kasutusele võtma, sest see on neil veres.

Teiseks ajendiks on inimeste ootus kliendikesksemale ehitusele. Ehitus ei ole enam pelgalt objekti valmistegemine, vaid ka kvaliteetse teenuse ja klienditeeninduse pakkumine. Ettevõtteid on palju ja sõna kehvast teenusest-teenindusest liigub kiiresti. Konkurents on aga tihe, rääkimata sellest et kogu valdkond on reeglina kõik-võimalike lepingutega reguleeritud.

Digiteerimine ei ole pelgalt tehnoloogia teema või IT-projekt. Kõik saab alguse et-tevõtte kultuurist ja visioonist. Ilma visiooni, entusiastliku eestvedamise ja juhtkonna toetuseta on sedasorti projektid kas pikad ja lohisevad või jäävad ajapikku üldse soiku, nii et töö käib n-ö pliiatsi ja paberiga edasi.

Digiteerimise kaks poolt

Laias laastus võib digiteerimise lüüa kaheks: esiteks uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutusele võtmine ning teiseks protsesside automatiseerimine. Mõlemad on ühtviisi tähtsad ja sageli ka omavahel seotud.

Mõne näited uutest tehnoloogiatest:

• virtuaalne planeerimine ja virtuaalreaalsus, mis aitavad tulemust näha juba enne tööga alustamist;

• droonide kasutamine objektide haldamiseks;

• 3D-printerid tootmisprotsesside kiirendamiseks;

• robotid, mis saavad teha tööd inimese jaoks ohtlikul lõigul.

Kõik see võib tunduda praegustest Eesti ehitusprojektides veel veidi (lähi) tulevikumuusika, aga protsesside optimeerimise, automatiseerimise ja digitaalseks muutmisega alustades saab asju palju paremaks muuta.

Kuidas tarkvara saab appi tulla?

Esimeseks suuremaks võiduks on korraliku tervikliku ja protsesse toetava tark-varalahenduse olemasolu. Paraku juhtub üsna sagedasti, et igal projektijuhil on oma tarkvara, millega ta projekti veab: kes teeb seda ERPs, kes Excelis, kes Wordis, kes kaustikus. Viimase puhul on selge, et kogu info on paraku ainult projektijuhi peas ning mingit analüütikat, usaldusväärseid kokkuvõtteid või reaalajas ülevaateid juhtkonnal pole. Excel on väga hea tööriist, aga see ei ole andmebaas.

Üks põhjus, miks protsesse on keeruline automatiseerida, on partnerite rohkus projektis. Igal allhankijal on oma lähenemine ja detailsuse aste, mis puudutab dokumentatsiooni esitamist, ressursside planeeri-mist jne.

Lisaks projektidele on ettevõttel veel terve hulk muud projektidega otseselt või kaudselt seotud infot, mis tihti ei ole ühtne, seotud ja kättesaadav, näiteks:

• kliendiinfo,

• kontaktid,

• kliendisuhtluse ajalugu,

• klientide ja hankijatega sõlmitud lepingud (koos nende täitmise jälgimisega),

• info töötajate ning nende tööaja kohta (pluss võimalus kajastada tööaega väga täpselt iga projekti kuludes).

E-arve on esimene samm, mille puhul andmed liiguvad digitaalselt ning raamatupidaja ei pea sobitama paberarvet projekti ridadega (ja märkustega, mis projektijuht on paberile kirjutanud). Järjest rohkem luuakse ka elektroonseid suhtluskanaleid suurimate tarnijate ja allhankijatega, olgu need siis portaalid, kus väiksem tarnija saab oma andmed sisestada, või tarkvarade vahelised liidestused andmete elektroonseks vahetamiseks.

Dokumentide digiteerimisega on seotud andmete tekkimise probleem reaalajas: kuidas kasutada maksimaalselt ära mobiilseid vahendeid, et korraldada asju objektil olles (nt materjalide objektile kandmine, tööde vastuvõtt ja akteerimine, töökäskude väljastamine, hooldustööde teostamine jms). Kvaliteetse tööjõu puudus on märksõna, mis kõnetab peaaegu kõiki ettevõtteid.

Projektide planeerimine ning ressursside täpne ja õigeaegne kasutamine annab võimaluse olemasolevate inimestega rohkem ära teha. Ressursi planeerimise lahendused tagavad, et miski ei oleks ala- ega üleplaneeritud seetõttu, et puudus info mõne teise projekti või näiteks töötaja puhkuse kohta. Samuti ei tarnita kaupade korrektsel planeerimisel objektile esimesel päeval kallist kaupa, mida tegelikult on vaja mitu kuud hiljem.

Viimasena tuleb mainida analüütikat, mille põhjal teha nii operatiivseid kui ka pika ajalisi otsuseid. Kui andmed on korralikult ja õigeaegselt laekunud, on lihtne jälgida projekti kasumlikkust jooksvalt ning korrigeerida prognoose, samuti jälgida lepingute täitumist, teha tarnijate hinna-võrdlust, analüüsida kliendi maksekäitu-mist ning vaadata muid näidikuid.

Protsesside digiteerimise üldisem eesmärk on käsitöö vähendamine ja andmete liikumine reaalajas. Samuti võimaldab see luua töötajate jaoks mugavad, tänapöevased ja vigu minimeerivad efektiivsed töö-vahendid.

Ühtpidi paneb digiteerimine ja automatiseeritud töövoog projektis osalejad kindlamatesse raamidesse ning tekitab sõltuvuse internetist ja tarkvarast. Mõnes kohas ongi vaja suuremas mahus andmesisestust, teiselt poolt muudab aga digiteerimine projekti läbipaistvamaks, täpsemaks ning kiiremaks, mis on omakorda just see, mida ootab tellija.

Seega julget pealehakkamist! Suured muutused saavad alguse väikestest sam-mudest. Kindel on see, et digiteeruva maailma taustal liigub ehitussektorgi rohkem automatiseeritud protsesside ning uute tehnoloogiate poole.

Juhtimine Kaubandus ja laondus

Kuidas masu ajal tehtud investeeringud Logistika Plussi kolme aastaga viis korda suuremaks kasvatasid!

Eelmine uudis

järgmine uudis

Äriteenindus Tootmine

Visuaalne planeerimine ja analüüs majandustarkvaras. Mida see tootmisele pakub?

DIGITALISEERIMINE