Tarnegraafikute haldamine ja mahu balansseerimine – tarneahela oluline osa
Allikas: Äri-IT Kevad 2022
Autor: Terje Keskküla, BCS Itera tootmise konsultant
Tarnegraafikud on nagu pusle. Kui paigutada tükid õigesti kokku, saad hästi toimiva tervikpildi.
Tarnegraafikute halduse võib laias laastus jagada kahte ossa: kauba sissetulek ja väljaminek. Alustuseks võiks vaadata sissetuleva kauba tarnegraafiku haldust, et aru saada, kui tihti üks või teine tarnija käib ning millises mahus ta kaupa toob.
Maht ja tarne tihedus
Kaubamaht võiks määrata selle, kui tihti tarnija kaupa tarnib. Mida suuremad on ühekordsed kogused, seda tihedamalt võiksid tarned toimuda. Mida väiksem on ühekordselt tarnitav kaubakogus, seda harvem.
Seega on vaja otsustada, kas tarnija maht võimaldab mitmekordseid tarneid nädalas või peaks need toimuma harvemini. Kui aga ühelt tarnijalt tuleb suures mahus palju erinevat kaupa, tuleks selle tarnija tarnegraafik toodete lõikes üle vaadata.
Tooteid, mida on vaja tellida suuremas koguses, tuleks tellida tihedamalt, ja tooteid mille kogused on väiksed, tuleks tellida harvemini.
Muud kriteeriumid
Samuti on vaja üle vaadata toote minimaalne tellitav kogus. Kas tellida seda üks kord nädalas terve kaubaalus või neli korda nädalas üks kiht (veerand kaubaalust). Ilmselt on ikkagi mõistlik tellida kaupa kord nädalas ja terve alus korraga, et mitte raisata vastuvõtu ressursse ja riiulikohti, juhul kui kaup paigutatakse erinevatesse kohtadesse.
Lisaks toote olulisus: mõni väikse mahuga toode võib olla väga oluline ning selle saadavus peab olema kogu aeg tagatud, seega tuleb säilitada tiheda tarne võimalus. Ja mida väiksem on maht ja ebaolulisem on toode, seda harvemad peaksid tarned olema.
Optimaalne tarnegraafik
Luues seosed kaupade arvu, kauba koguste, olulisuse, minimaalse koguse, vastuvõtu ja tarnete tiheduse vahel, on võimalik luua optimaalne tarnegraafik. Kuna tarbimine ja tarneahel kogu aeg muutub, siis tuleks vastavalt ettevõtte eripärale tarnegraafikud üle vaadata vähemalt üks-kaks korda aastas.
Nädalapäevade balansseerimine
Optimaalne tarnegraafik aga ei pruugi tähendada, et maht on kogu nädala jooksul ühtlane. Selle kõikumine päevade lõikes võib häirida tugevalt kauba vastuvõtmise või väljastamise tööd. Ühel päeval on meeskond üle koormatud, tekivad vead ja hilinemised, ja teisel päeval pole neil tööd. Mida suurem on päeviti mahu kõikumine, seda keerulisem on kauba liikumist ja ressursse hallata.
Tarnegraafikute analüüsimine ja muutmine on kindlasti üks viise, kuidas mahtu balansseerida. Kasutades majandustarkvara selliselt, et kõik sisse ja välja liikuvad kaubatellimused koos mahuga käivad läbi programmi, on võimalik süsteemis olevate andmete põhjal teha analüüs ja võtta vastu vajalikud otsused. BI analüütika abil on võimalik koostada kergesti uuendatavad raportid, mis toovad murekohad kiirelt välja.
Valikud
Esimene võimalus on välistada suure mahuga päevadel väikeste koguste tarned ja viia need üle n-ö madalatele päevadele, tõstes nii nende mahtu. Kui suure mahuga päevadel on probleemiks hoopis üksikud (liiga) suured kogused, võib need viia kas osaliselt või täielikult madalama mahuga päevadele. Nimetatud võimalus sobib neile, kellel on rutiinsed kampaaniategevused ja maht, mis on piisavalt suur, et kulutada ära terve päeva vastuvõtuvõimsus.
Kampaaniatega seotud suure kaubamahu puhul saab määrata tarnetele eraldi tarnepäeva, kus tavakauba tarnet ei ole. Siis on võimalik koondada kampaaniakaupade maht ühele päevale ning vähendada ülejäänud päevade tarnekoormust. Selline lahendus vajab muidugi suuremat tarnegraafikute ja toodete haldust, et töösse ei läheks valed tellimused valel päeval.
Näide
Teades, et reede ja pühapäev on kõige suurema tarnemahuga päevad ning kolmapäev ja laupäev kõige väiksema mahuga, on võimalik tarnetega mängida nii aeglaselt kui ka kiiresti liikuvate toodete puhul. Näiteks on võimalik viia väikese mahuga toodete tarned reedeselt päevalt ära nii, et sinna tulevad ainult suure kogusega tarnijad ja tooted. Samuti saab mõned suure koguse tarnijad viia pühapäevalt kolmapäevale. Nii saabki tarneid nädala lõikes balansseerida.
Väljaminev kaup
Milliste sihtkohtade maht on suur ja milliste oma väike? Kas probleemsele päevale satub mitu suure mahuga väljaminevat tarnet ja mõne neist saaks viia teisele päevale? Kas igat kaubakategooriat või toodet on vaja tarnida ühe ja sama tihedusega või saab neid eristada ja ühtlustada nii mahtu?
Kindlasti ei tohi jätta ka tähelepanuta sissetuleva ja väljamineva kauba vahelisi seoseid, eriti kui on kasutuses JIT (just in time) mudel.
Toetavad lahendused
Andmete kerge ligipääsetavus ja hea hallatavus aitab muidugi kõiki neid meetodeid kasutada.
Majandustarkvaras on võimalik toode siduda mitmesuguste mahtude ja mõõtühikutega, nagu kast, alus, konteiner jne. Samuti saab määrata igale kliendile, tarnijale või sisemistele ladudevahelistele liikumistele tarnevahemikud ja -ajad. Laohalduses on võimalik määrata kaubatsoonid ning nende maht.
Majandustarkvara seadistamise etapis tuleks võtta aega, et põhjalikult läbi mõelda, milliste töövahenditega on ERP seotud. Teades kõiki oma vajadusi, on võimalik kujundada sedagi, kuidas soovitud andmeid kätte saada.