Chat

Uudisvoog:

Tagasi

“Tädi ja onu“ liideste aeg on möödas, käes on digiajastu.

Autor: BCS Itera ärijuht Külli Rebane

Tehnoloogia- ja internetiajastul tundub nii ise enesestmõistetav, et kõik rakendused ja tehnoloogiad on omavahel seotud ja vahetavad näiliselt inimese sekkumiseta reaalajas infot. Aga kõik need lahendused on kellegi poolt omavahel suhtlema pandud ehk liidestatud. Ja on oluline vahe, milline on liideste kvaliteet.

Võtame ühe lihtsa näite – aktiivsusmonitori või spordikella, mis tänapäeval on väga paljudel käe peal. Kell aga ei ole ainult kell – on loomulik, et sama info, mis on kellast kättesaadav, on automaatselt ja reaalajas nähtav ka tahvlis, telefonis ja arvutis. Kellast kuvatud info põhjal on võimalik teha erinevaid analüüse ning koostada näiteks treeninguplaan, mille järgi kell mind järgmisel treeningul juhendama hakkab. Treeningukavaga on võimalik siduda veel erinevaid rakendusi, mis jälgivad ja plaanivad minu menüüd ja toitumist, saadavad selle treeninguplaani lahendusse ning saavad vastu infot tegelike treeningute kohta. „koos treenimiseks” ja kaasa elamiseks on võimalik treeningute info liigutada sotsiaalmeedia kanalitesse, nt nagu Endomondo või neile, kes Endomondot ei kasuta, saata see Facebooki. Aktiivse eluviisi edendamiseks on Telia välja mõelnud vahva teenuse, kus ta kogub reaalajas infot aktiivsuse (sammude) kohta ning arvutab tehtud sammude põhjal kohe juurde andmesidepaketi mahtu. Tundub, et see kõik ongi üks rakendus ja peabki koos toimima ning kasutajatena ei peagi me mõtlema sellele, et kõik need lahendused on keegi omavahel suhtlema pannud ehk liidestanud.

Liidestamine

Tänapäeva maailm liigub järjest enam selles suunas, kus teatud kindlatele protsessilõikudele pakuvad erilahendusi just sellele lõigule või valdkonnale spetsialiseerunud tootjad. Kasutajale annab see kindluse, et pakutav tarkvara aitab tõepoolest protsesse parendada, kuna selle on välja töötanud vastava valdkonna spetsialistid. Samas on ettevõtte jaoks paras väljakutse olukord, kus ta kasutab mitmeid erinevaid rakendusi, aga lisatööd seoses andmete mitmekordse sisestamisega ei soovi teha. Tarkvarade valikul tulekski lisaks funktsionaalsele sobivusele silmas pidada seda, kuivõrd lihtsalt on see teiste rakendustega seotav. ERP katab väga suure osa ettevõtte tööprotsessidest, alustades tarneahela juhtimisest, projektidest, kliendihaldusest kuni finantsideni välja ja sinna koondatakse ka väga palju välist infot, mis on oluline protsessides otsuste tegemiseks. Ehk ERP ei ole juba ammu standalone lahendus, vaid osa suuremast keskkonnast, kuhu kuuluvad riik, partnerid, kliendid, töötajad, masinad, asjad jne. Aga nii nagu kella puhul, ei tööta erinevad tükid ise koos, vaid pea iga ERP projekti üheks osaks on liidesed.

Sujuv suhtlemine riigiga

Riik moodustab keskkonnast järjest suurema osa. E-eesti puhul ei kujuta enam keegi ette, et peaksime riigiga suhtlema paberkirja ja posti teel. Isegi e-post tundub aeglane ja kohmakas lisatöö. Meie jaoks on reaalsus see, et võimalikult palju infot saame liigutatud elektroonselt just erinevate liidestuste abil. näiteks liigub pea kogu aruandlus, mis ettevõtja peab riigile esitama, juba failidena. Kliendi nimeosa sisestamisel ERP-i leitakse ja sisestatakse kliendi täpsed andmed äriregistrist ning kliendi andmete muutumisel muudetakse need ka ettevõtte kliendibaasis.

Me suhtleme elektroonselt TÖR-iga (töötamise register) ning info töötaja tööletuleku, ameti, koormuse ja ka lahkumise kohta on riigil kohe teada. Varem pidi töötaja haigeks jäädes tööandjat teavitama, hiljem arstilt paberil haiguslehe tooma ja pidama meeles, et see õigeaegselt esitatud saaks. Ning lootma, et esitatud dokument kellegi lauanurgale ei ununeks ja õigeks ajaks palgaarvestajani jõuaks. Ning et palgaarvestaja selle enne palgapäeva oma paberikuhjast palgaarvestuse programmi sisestaks. Nüüd liigub info haiguslehe avamisel kohe majandustarkvarasse, sealt edasi näiteks meiliteavituseks soovitud inimestele. Haiguslehe lõpetamisel liigub info taaskord automaatselt majandustarkvarasse, kus palgaarvestaja selle üle vaatab. kui ette-võte kinnitab haiguslehe, liigub info automaatselt tagasi haigekassasse, kes see-järel haigusraha välja maksab. Jääb ära info mitmekordne sisestamine, midagi ei unune ja vigu ei ole. Riik on ainult üks näide, samasugune digitaliseeritud infovahetus on de facto standard juba ka suhtlemises partneritega, klientidega, töötajatega, aga ka järjest rohkem ja rohkem masinate ja seadmetega, kus inimese rolliks jääb andmeid pisteliselt kontrollida ja digitaalselt kogutud andmete põhjal õigeid otsuseid teha. BCS Itera on viimaste aastate jooksul teinud hulga erinevaid liideseid, mis puudutavad näiteks seadmeid, tootmisliine ja tarnijaid, näiteks PIM integratsioonid (product information management), kus kümnete tuhandete toodete info liigub sekunditega majandustarkvarasse, riigiasutustele, logistika partneritele jne

comments powered by Disqus

Juhtimine Tehnoloogia

EAS avas tööstusettevõtetele UUE digitaliseerimise toetuse

Eelmine uudis

järgmine uudis

Juhtimine Tehnoloogia

NUCLEUS RESEARCH: “Microsoft Dynamics 365 delivers 17USD for Every Dollar Spent”