Chat

Uudisvoog:

Tagasi

Ettevõtte juht, milline on sinu tulevik?

Milline on sinu arvates tulevik 5, 10 või 30 aasta pärast? Mõtiskleb Marek Maido.
Avaldatud ajakirjas Äri IT 2016 Kevad

Kui Steve Jobsilt seda küsiti, nägi ta seadmeid, mida juhivad meie meeled ja mis muudavad inimkonna tulevikku. Bill Gates kujutles tulevikku, kus igal inimesel on nii tööl kui ka kodus arvuti. Henry Fordi arvates oli tulevik midagi sellist, kus mobiilsus on viidud massidesse.

Milline on sinu arusaan?! Ja miks see on nii oluline küsimus?

Põhjus on see, et tulevik loob oleviku! Võtame praegu vastu otsuseid ja teeme valikud tuginedes oma arusaamisele tulevikust ja sellele, kuidas need otsused tulevikku kujundavad. Keegi on öelnud, et „kui tahad muuta maailma täna, siis muuda tulevikku“. Isiklikult arvan, et muutused ühiskonnas ja majanduses kiirenevad veelgi ning kui me ei oska neid adekvaatselt ja kiirelt hinnata, satuvad paljud ärid ja juhid raskustesse.

Ajaloos on mitmed näited, kus ettevõtted ja juhid ei osanud endalt küsida seda küsimust või ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. 22 aastat tagasi nimetas Forbes kolme ettevõtet, Searsi, IBM-i ja GM-i dinosaurusteks ja küsis, kas need hiiglased on hukule määratud. Seejuures on märkimisväärne, et 30 aastat varem oli tuntud juhtimisguru Peter Drucker pidanud neid kolme kõige paremini juhitud ettevõteteks maailmas.

Mis nende kolme ettevõttega vahepeal juhtus?! Neil kõigil oli oma arusaam jaekaubanduse, IT ja autotööstuse tulevikust ning tõenäoselt nad tegid oma strateegia lähtuvalt sellest. Nii avalik kui sisemine kriitika nende ärimudelite kohta läks kurtidele kõrvadele. Vahepeal oli aga maailm liikunud täiesti teises suunas.

Üsna tihti võib kuulda ettevõtte juhte ütlemas, et tuginedes eelnevale kogemusele teavad nad, kuidas äri käib ja kuidas seda ajama peab. Organisatsioonisiseselt pidurdatakse „pioneeride“ indu ja kinnitatakse, et investeeringuplaanid betooni, personali ja strateegiasse on juba otsustatud ning „me“ ei hakka seda muutma. Põhjuseks võib olla soov säilitada olemasolev ja turvaline status quo, sest muudatused ja innovatsioon on alati seotud riskiga.

Tuleviku muutvad tegurid?

  • Tehnoloogia ülikiire areng: nano-, bio- ja infotehnoloogia, robootika.
  • Demograafiline dünaamika.
  • Tarbijad ja kultuur.
  • Keskkonnakaitse.
  • Majanduslikud raputused.
  • Väärtuste muutumine.

Peamine, mida eespool nimetatud ettevõtete strateegias ei arvestatud, oli tarbijate käitumise ja eelistuste muutumine. Tasubki küsida, kas ettevõtte käib kaasas demograafiliste muutustega. Meie ühiskond vananeb kiiresti. Kujunevad ümber ka klientide tarbimisharjumused, ostueelistused ja viis, kuidas nad ostavad. Teiseks on inimeste oodatav eluiga ning nende majanduslik võimekus järjest kõrgem ehk tekivad täiesti uued tarbijagrupid, keda veel 30 aastat tagasi polnud. Varsti on iga kümnes inimene vanem kui 65. Milline on meie ettevõtte strateegia? Kuidas peaksime uuendama tehnoloogia, transpordi, teenuste, arhitektuuri, sotsiaalsüsteemi jms valdkondi, et käia kaasas ühiskonna muutuva profiiliga?

Arvan, et me alles hakkame tajuma kultuurilist muutust ja sellega seoses tarbimisharjumuste kiiret ümberkujunemist. Miks? Sest alles nüüd siseneb esimene digitaalne põlvkond tarbimisturule – need lapsed ja noored, kes eeldavad, et iga ekraan on puutetundlik ja kes suhtlevad elektroonikaga vabalt. Teisisõnu inimesed, kes on sündinud 90. aastate lõpus ja hiljem ning pole näinud maailma ilma arvutiteta. Kas oleme selleks valmis ja mõistame selle tegelikku mõju meie äridele?

Enamikus majandusharudes saavad kindlasti olema äärmiselt olulised sisendid murranguteks muutused keskkonnas. Kuna järjest rohkem inimesi tahab hästi elada ning see omakorda nõuab ressursse ja nende tarka kasutamist, siis eeldab tulevik uusi energiallikaid, ehitusstandardeid ja -materjale, sõidukeid jne. Üks tund planeedile jõudvat päikeseenergiat suudaks katta globaalse aastase energiavajaduse, kui oskaksime seda vaid akumuleerida. Kõik see kujundab meie teenuste ja toodete disaini, turundust ja sisu.

Teadmistepõhine majandus tähendab muuseas ka seda, et ettevõtted ja nende juhid püsivad nn õppimiskõveral, mõistavad ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutusi ning neil on isiklik arusaam tulevikust. Kui tulla tagasi alguse juurde – tulevik määrab oleviku –, siis tähendab see ka seda, et ilma tulevikukujutluseta ei saa ka sellel õppimiskõveral püsida; nii ei suudeta teha tarku, tuleviku suunatud investeeringuid ja püsida konkurentsis.

1

Allikas: 3dprint.com – 3D-prinditud auto

Tõenäoselt näeme tulevikus 3D-prinditud maju, autosid ja ehk muidki laiatarbetooteid. Kas see muudab ehituse, logistika ja jaekaubanduse tulevikku? Juba praegu hindab Amazon keeruka analüütika kaudu meie ostuharjumusi ja võimalikke tulevikuoste ning planeerib nn ennetavat logistikat, et tagada maksimaalselt kiire tarne ja optimaalne piirkondlik laoseis (allikas: www.predictiveanalyticsworld.com). Kui praegu läheb üha enam ostu- ja tarneahela juhtimisest kliendi kätte, siis tänu nanotehnoloogiale ja 3D-printimisele liigub sinna kindlasti ka tootedisain.

Tänapäeval on suurimaks hotelliteenuse pakkujaks ettevõte, kellel pole ühtegi hotelli, suurimaks kaubamajaks see, kellel pole ühtegi kaubamaja jne. Globaalne e-kaubandus kasvab 19%.

Ilma tehnoloogiasse investeerimata ei ole võimalik muutustega kaasas käia.

2

Allikas: everydayhealth.com – 3Dprinditud süda

Seega, tulevik lihtsalt ei satu meie ellu, vaid tulevik on see, mida me täna teeme. Ühel konverentsil küsis esineja kaks head küsimust: „Mida ma olen õppinud viimase kuue kuu jooksul? Ja mida ma plaanin õppida järgmise kuue kuu jooksul?“

 

 

 

comments powered by Disqus

Äriteenindus Juhtimine Kaubandus ja laondus Tootmine

Kellele HRM tarkvara?

Eelmine uudis

järgmine uudis

Määratlemata

BCS Itera osales Roheliste Rattaretkel