Keerukas või lihtne ERP?

Allikas: Äri-IT Kevad 2025

Autor: Villu Puusepp, BCS Itera kaubanduse valdkonna arendaja

Pealkirjas esitatud küsimusele saab tegelikult kohe vastata: ERP on lihtne, kui kõik sisendid pärinevad ainult ettevõtte enda andmetest, kuid muutub hetkega keeruliseks, kui mängu tulevad välised andmeallikad.

Olen BCS Iteras arendajana töötanud suhteliselt lühikest aega ning ERP kui eraldiseisev tarkvara oli mulle uus teema. Esimesel kokkupuutel meenutas see mulle moodsat automootorit: mõnda juppi saab veel vahetada, aga on osi, mida parandada pole võimalik või pole sellel lihtsalt mõtet. ERP liigub ilmselt samas suunas – peagi võib see kujuneda süsteemiks, mille sisemist toimimist ei mõista enam keegi päriselt. Jutt on AI-st.

Sellegipoolest peab arendaja endiselt hoolitsema selle eest, et mootoril oleks õli vahetatud ja õige kütus kasutusel. Järgnevalt vaatlengi, milliseid täiendavaid sisendeid võiks ERP-le lisada, et tagada selle sujuv toimimine.

Mis on ERP ja kuhu see liigub?

ERP on majandustarkvara, kuid tegelikult tähendab see tervet süsteemi, mis ühendab ettevõtte kõik ressursiplaneerimise aspektid. See võib hõlmata väga erinevaid tööriistu ja lahendusi. Meie varasemates ajakirjanumbrites palju räägitud ERP-i arengust. Selle tempo on olnud muljetavaldav – võib-olla isegi liiga kiire. Vana ERP-i tööriistakast võib peagi tolmu koguda, kui Microsofti uskuda.

Eelmise aasta lõpus nägin Satya Nadella (Microsoft CEO) videolõiku, kus ta ennustas, et lähitulevikus asendatakse ERP-tarkvara ühtse AI-liidesega. See tähendaks otsest ühendust andmebaasi ja kasutaja vahel – ERP-i tööriistakasti kui sellist ei olekski enam. See tähendaks ka, et tuhanded äpid ja SaaS-teenused muutuksid üleliigseks. Päris karm ennustus.

Seetõttu ei hakka ma tutvustama erinevaid tööriistu, vaid keskendun andmete rollile. Olgu ERP AI-põhine või mitte, selle toimivus oleneb alati sisendite kvaliteedist.

ERP päris maailmas

Mulle meenub majandusõppe loeng Eesti Maaülikoolis, arvatavasti oli tegemist makroökonoomika sissejuhatus. Õppejõud tõi seal välja huvitava näite Rootsist. Kas see oli päris juhtum või hüpoteetiline, polegi oluline. Nimelt avastati andmeanalüüsis ootamatu korrelatsioon: traumade arv kasvas järsult ja samal ajal suurenes Itaaliast imporditud jalanõude hulk. Selgus, et kuigi ilusad, olid need kingad talvistes oludes libedad ning põhjustasid rohkem kukkumisi ja vigastusi.

ERP ja ettenägematused

Vaatleme seda Rootsi näidet ERP-i kontekstis. Oletame, et ettevõtte ERP-süsteem töötab laitmatult: protsessid on sujuvad, ressursid hästi planeeritud ja andmed korrektselt hallatud. Kuid ettevõttel puudub laiem ülevaade turu ja ühiskonna muutustest. Kui valitsus kehtestab ootamatult Itaalia kingadega seotud uued impordipiirangud või karmistab ohutusnõudeid, tuleb kogu tegevus ümber planeerida või halvimal juhul pood hoopis sulgeda. See toob esile ERP-süsteemide ühe kriitilise piirangu: kui need tuginevad vaid sisemistele andmetele ja neil puudub ligipääs välistest allikatest pärit infole, jäävad ootamatud turumuutused paratamatult märkamata.

ERP-i peamine puudus täna

ERP ei suuda tõhusalt ressursside planeerimist tagada, kui see toetub ainult lokaalsetele andmetele. Seetõttu on oluline, et süsteem oleks seotud võimalikult paljude väliste andmeallikatega – olgu need siis turutrendid, seadusemuudatused, tarbijakäitumise analüüsid, kinnisvarahinnad või reaalajas kogutavad sensoorandmed. Sageli ilmnevad olulised mustrid täiesti ootamatutes kohtades.

Kuidas saaks ERP rohkem sisendeid?

Lühike vastus: see on keeruline ja muutub aina raskemaks. Üks võimalus on andmete vastastikune jagamine – mida rohkem infot jagad, seda rohkem saad vastu. Praktikas võiks see tähendada üldiste ja anonüümsete andmekihtide loomist, mida saab kasutada ilma, et see rikuks isikuandmete või ärisaladuste kaitse põhimõtteid.

Selline andmevahetus toimub juba täna. Näiteks Google jagab meie mobiiltelefonide liikumise põhjal liiklusinfot, kuid ei avalda konkreetsete seadmete või kasutajate andmeid. Samamoodi võiks toimida ka riigi ja ettevõtete vaheline andmevahetus. Praegu liiguvad andmed peamiselt ettevõtetelt riigile, kuid tõhusam süsteem võimaldaks riigil vajaliku info otse ettevõtte andmekogust hankida – muidugi vastavalt seadistatud turvareeglitele. See muudaks protsessi lihtsamaks, kiiremaks ja stressivabamaks.

Kas globaalne ERP oleks ära hoidnud suure depressiooni?

Kas maailmamajanduse andmed oleksid saanud 1930. aastate suure majanduskriisi ära hoida? See on spekulatiivne, kuid on selge, et info puudumine või vale tõlgendamine mängis olulist rolli.

Tollal oli Ameerika majandus seotud kullastandardiga, mis tähendas, et raha hulk oli piiratud. Samal ajal kiirendas tööstusrevolutsioon majanduskasvu, tekitades olukorra, kus varade väärtus oleks pidanud pidevalt kahanema, kuid seda ei juhtunud. Kui tasakaal lõpuks liiga palju paigast nihkus, kukkus börs ning järgnes suur depressioon.

Võimalik, et kui majanduses oleks olnud pidev ja ajakohane info tegelikest suundumustest, oleks kriisi saanud leevendada või isegi ära hoida. See näitab, et ERP-tüüpi lahendused, mis pakuvad terviklikku ülevaadet ja reaalajas andmetöötlust, võiksid majanduse stabiilsusele suuresti kaasa aidata.

Kas ERP toimib täna globaalselt?

Globaalne majandus järgib samu põhimõtteid kui väikese ettevõtte bilanss – erinevus seisneb vaid ulatuses. Kui väikese ettevõtte finantsandmed on sendi täpsusega paigas, siis miks ei võiks sama kehtida ka riikide ja maailma majanduse kohta, eriti tänapäeva infoajastul?

Peamine probleem pole mitte tehnoloogia puudumine, vaid andmete kvaliteet ja ligipääsetavus. Kui jätta kõrvale vandenõuteooriad, mille kohaselt andmeid moonutatakse teadlikult, jääb põhjuseks ikkagi puudulik või ebatäpne info, millel rahandusmudelid tuginevad.

ERP-lahenduste uued väljakutsed

Selle kirjatüki eesmärk on tõstatada küsimus: kuidas teha andmed paremini kättesaadavaks ja tõlgendatavaks? Kui leiame lahenduse, võib see täiustada olemasolevaid rahandusmudeleid või viia uue, reaalajas toimiva mudelini.

Positiivne on see, et ERP-süsteemid muutuvad üha kasutajasõbralikumaks ning AI arendab neid veelgi edasi. Seega on probleemiks eelkõige andmete kättesaadavus ja tõlgendamine. Näiteks Microsofti Business Centralil on juba täna suur hulk kasutajaid, mis tähendab, et ERP-süsteemi globaalne väljund võiks juba praegu üsna täpselt reaalsust peegeldada. Tehniliselt pole ka keeruline luua API-liidest, mis võimaldaks andmete jagamist.

Kuid sellega kaasneb mitu olulist küsimust.

• Kuidas muuta kogutud andmed anonüümseks ja tagada algandmete privaatsus?
• Kuidas kaasata sellesse rahastusmudelisse laiema ühiskonna huvid?
• Kuidas vältida olukorda, kus suur andmehulk koondub ühe ettevõtte või riigi monopoli alla?

Need küsimused vajavad läbimõeldud ja tasakaalustatud lahendusi. Usun, et BCS Iteral on potentsiaali sellise globaalset mõju omava projekti eestvedamiseks.