Kestlikkusaruandlus suurendab ettevõtte konkurentsivõimet
Allikas: Äri-IT Kevad 2025
Autor: Antti Loks, BCS Itera konsultant
Kliimamuutused, sotsiaalne vastutus ja ESG nõuete kasvav tähtsus nõuavad ettevõtete juhtidelt strateegilist lähenemist.
Kestlikkusaruandlus ei ole enam pelgalt trend, vaid oluline vahend, mis aitab organisatsioonidel liikuda vastutustundlikuma ja pikaajaliselt eduka tuleviku suunas.
Mis on kestlikkusaruandlus?
Kestlikkusaruandlus (ESG) on protsess, mille käigus ettevõtted koguvad, analüüsivad ja avalikustavad andmeid oma keskkonna- (ingl environment), sotsiaalse (ingl social) ja juhtimisalase (ingl governance) mõju kohta. See hõlmab valdkondi nagu:
- energiakasutus ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine;
- vee ja muude ressursside tarbimine;
- töötajate heaolu ja mitmekesisus;
- kogukonna kaasamine ja eetiline juhtimine;
- ringmajanduse põhimõtete rakendamine.
Euroopas on kestlikkusaruandlus järjest enam reguleeritud, eriti seoses Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiviga (CSRD), mis kohustab ettevõtteid avaldama põhjalikku teavet oma ESG-alaste tegevuste kohta.
Kes on kohustatud aruandeid esitama?
Alates 2025. aastast peavad aruande esitama ettevõtted, mis vastavad vähemalt kahele järgmistest kriteeriumitest:
- töötajaid on 250 või enam;
- käive on üle 50 miljoni euro;
- varade maht on üle 25 miljoni euro.
2026. aastast laieneb kohustus peaaegu kõigile börsil noteeritud ettevõtetele. 2028. aastast peavad aruande esitama ka Euroopa Liidu välised korporatsioonid, mille müügitulu EL-is ületab 150 miljonit eurot.
Tihti arvatakse, et ESG puudutab vaid suuri ja avalikku huvi pakkuvaid ettevõtteid, kuid tegelikult mõjutab see ka väiksemaid tegijaid. Suured organisatsioonid vajavad oma aruannete koostamiseks andmeid ka väiksematelt tarnijatelt ja partneritelt. Seetõttu on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks loodud vabatahtlik VKE standard, mis pakub lihtsustatud raamistikku ESG andmete kogumiseks ja avalikustamiseks.
Kokkuvõttes: kellel on soov olla tulevikus osa suurettevõtete tarneahelast või partnerlusvõrgustikust, peaks ESG-ga kindlasti tegelema.
Kuidas jõuda jätkusuutlikkust toetava aruandeni?
Kuigi kestlikkusaruandlus on oluline tööriist, ei muuda see ettevõtet iseenesest jätkusuutlikuks. Tegelik kasu sünnib vaid siis, kui aruandluse alusandmed on kvaliteetsed ja kogutud strateegiliselt ning neid kasutatakse teadlikult, et protsesse tõhusamaks muuta.
Esimene samm sellel suunal on kahese olulisuse analüüs. See tähendab, et tuleb hinnata, kas ja kuidas ettevõtte oma tegevusega keskkonda mõjutab ning vastupidi, milline mõju on keskkonnal ettevõtte tegevusele. Sarnaselt hinnatakse sotsiaalseid ja juhtimislikke tegureid. Analüüs hõlmab nii riske kui ka võimalusi nende maandamiseks. Tulemuseks saadakse ülevaade, millised mõjukohad vajavad tähelepanu ning milliseid andmeid tuleb koguda ja analüüsida. Näiteks on ettevõtetel tavaliselt hea ülevaade lähetustega kaasnevatest kuludest – lennupiletite maksumus, majutuskulu jne –, kuid ei ole teada, milline oli ühe või teise tööreisi CO₂-jalajälg ja kuidas seda täpselt arvutada. Või võtame näiteks kauba saatelehed, millelt selgub küll kauba marsruut ja tarneaeg, kuid varasemalt pole neid andmeid süsteemselt salvestatud süsinikuheitmete analüüsimiseks.
Uute andmete kogumiseks ja olemasolevate optimaalseks kasutamiseks on oluline kaasajastada vastavalt konkreetse ettevõtte eripärale juurutatud majandustarkvara, mis võimaldab protsesse automatiseerida ja andmeid süvitsi analüüsida.
Andmetest üksi ei piisa – tähtis on juhtkonna suhtumine
Jätkusuutlikkuse põhimõtteid saab edukalt rakendada vaid siis, kui juhtkond võtab need teadlikult omaks. Kui aruandlust nähakse vaid formaalse kohustusena, jäävad kogutud andmed ja analüüsitulemused kasutamata ning ettevõtte tegelik jätkusuutlikkus ei parane. Tõeliselt kasulik kestlikkusaruandlus peab olema rohkem kui lihtsalt regulatsioonidele vastav dokument – see peab aitama langetada strateegilisi otsuseid ja viima reaalsete muudatusteni äriprotsessides.
Kuidas kestlikkusaruandlus jätkusuutlikkust toetab?
Kestlikkusandmete süsteemne kogumine ja avaldamine suurendab ettevõtte usaldusväärsust nii klientide, investorite kui ka töötajate seas. Läbipaistvust hinnatakse suurtel kapitaliturgudel kõrgelt, sest institutsionaalsed investorid pööravad ESG tulemuslikkusele üha enam tähelepanu.
Andmete analüüsi tulemusel suudab ettevõte tuvastada ESG-ga seotud riske, näiteks tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, kliimamuutustest tekkivaid ohte, töötajate rahulolematust või korruptsiooniriske tegevusharus. Proaktiivse riskijuhtimisega saab ettevõtte vähendada ootamatuid kulusid ja mainekahju.
Kestlikkuse mõõdikute jälgimisega kaasnev tegevuste optimeerimine ja tõhusam ressursside haldamine võivad viia kulude kokkuhoiuni. Näiteks energiatarbimise vähendamine protsesside ja tehnoloogiate täiustamise abil toob väiksemad elektri- ja küttearved.
Kestlikkusega tegelemine motiveerib ettevõtteid otsima uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis vähendavad keskkonnamõju ja suurendavad efektiivsust. See omakorda võib pakkuda turul konkurentsieelist.
Kestlikkusaruandlus aitab juhtidel mõista, millised ettevõtte tegevused on mõjusamad ning kuidas eraldada ressursse maksimaalse tulemuse saavutamiseks. Regulaarne andmete kogumine ja analüüs parandab otsustusprotsessi ja strateegilist planeerimist.
Kokkuvõte
Kestlikkusaruandlus ei ole pelgalt regulatiivne kohustus, vaid strateegiline võimalus ettevõtte pikaajaliseks eduks. See aitab luua läbipaistvust, hallata riske, vähendada kulusid, edendada innovatsiooni ja parandada juhtimisotsuseid. Kuigi kestlikkusaruandlus iseenesest ei taga jätkusuutlikkust, võib selle integreerimine ettevõtte strateegiatesse olla oluline samm vastutustundliku ja eduka ettevõtte poole. Kas sinu ettevõte on valmis astuma selle sammu?