Eesti juhtivast raamatuärist maailma tippu

Rahva Raamatu Viru keskuse kauplus on üks neljast maailma parimast raamatupoest. Juhatuse liige Gertti Kogermann räägib juhtimiskultuurist ja traditsioonilise äri ühendamisest kaasaegse e-äriga, mis on Eesti juhtiva raamatumüügiettevõtte teinud ülemaailmselt tuntuks. Kirja pani Helen Michaels.

Juhtimiskultuur toetab ettevõtlusvaimu

Gertti Kogermann ja Viljar Ots on tandem, kes alustas raamatuäriga juba aastal 2001. Kahekesi ehitati üles Ekspress Grupi raamatuäri ja aastal 2010 ostsid mehed koos kaasaktsionäridega Rahva Raamatu Ekspress Grupilt välja. Gertti Kogermanni sõnul on 15 aastat iga päev hingega raamatuäris olemine muutnud neid Viljar Otsaga Eesti parimateks raamatumüügi spetsialistideks. Omanike ja juhatuse liikmetena osalevad mõlemad mehed ettevõtte igapäevatöös ning otsivad viise, kuidas äri kaasajastada ja senisest paremini tegutseda.

Rahva Raamatus ei piisa sellest, kui teed tööd niisama hästi, nagu oled kogu aeg teinud. Tuleb püüda teha paremini. Igal aastal on kõikide valdkonnajuhtidega arutelu lisaks eelarvele ja tulevikuprognoosile ka valdkonna äriplaani üle. Seejuures pole oluline, kas tegemist on hulgimüügi-, lao-, ostu-, turundus- või muu valdkonnaga, põhiline küsimus valdkonnajuhile on, kuidas ta oma vastutusala arendab. Valdkonnajuhte on kokku kaheksa ja neil tuleb mõelda kui ettevõtjad: nad peavad nägema suurt pilti, neil peab olema sisemine tahe ja õige suhtumine. Sest kui tegutseda nii, nagu seda on kogu aeg tehtud, jääb ettevõte seisma ja juba ollaksegi taandarengus. „Pole tähtis, kuidas valdkonnajuht oma äriplaani vormistab – oluline on sisu ja see, mida eelnevaga võrreldes paremini tehakse. Nüüd tulevad äriprotsesside uuenduste ettepanekud juba valdkondade seest,” on Gertti Kogermann rahul.

Tänapäevase juhtimismudeli rakendamine on toonud organisatsiooni need inimesed, kes pakuvad äri edendamiseks ise mõtteid, ideid ning ettepanekuid. Kogu mõtteviis algabki inimesest, tema suhtumisest ja sellest, kas ta ise tahab areneda. „Inimesed, kes otsivad mugavustsoonis töötamist, ei saagi meie organisatsioonikultuuris hakkama. Nemad tavaliselt lahkuvad,” räägib Kogermann. Oma inimestelt oodataksegi eelkõige sellist meelsust ja suhtumist, nagu nad ajaksid enda asja. „Hingega oma valdkonna edendamine on peamine, mida juhtidena inimestes esile tuua,” leiab Gertti Kogermann.

Ühised päevad töötajatega

Lisaks juhtkonnaliikmetele on väga oluline regulaarselt suhelda ka ettevõtte ülejäänud töötajatega. „Enamikul aastatel osaleme ise koos teiste juhtidega inventuuridel kas kauplustes või laos ja oleme jõulude ajal mõnes kaupluses abiks. See on suurepärane võimalus näha töökorraldust ja -protsesse teisest perspektiivist ja märgata „pudelikaelu”. Näiteks paar aastat tagasi võtsime Viljariga detsembris tipp-perioodil Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluse tagaruumis kaupa vastu ja kirusime töökorraldust maapõhja. Meie müügi tippaeg on 12.–24. detsembrini. Siis liigub kaupa nii kauplusesse kui kauplusest välja tonnide viisi päevas. Korraga tuli sisse 40 erinevat kasti kaupa, selle nimekiri oli trükitud mitmele A4 lehele ja nimekirjas järgmine raamat võis olla mistahes kastis. Niisugustel hetkedel saame aru, kui palju aega ja närvi läheb läbimõtlemata süsteemi tõttu raisku ja on tagumine aeg arendusteks,” selgitab Kogermann.

Loeb efektiivsus

Kui pealtnäha tundub raamatuäri meeldivalt intellektuaalne ja rahulik, siis Gertti Kogermanni sõnul on see illusioon. Tegelikkuses ollakse iga päev tiheda konkurentsiga jaekaubanduse üks osa, kus võidavad kõige efektiivsemad, need, kes saavutavad väikseimate kuludega parima tulemuse. Lisaks toredatele raamatupoodidele on Rahva Raamatul kasvav e-äri ja väga suur hulgiäri. Näiteks kui Selverile või teistele kettidele pakutakse igapäevast varude juhtimise teenust, siis lihtsustatult on efektiivsuse küsimus, kas kliendihaldur teeb varude ülevaadet ning sellest tulenevaid otsuseid kolm tundi või 30 minutit. „Oluline on, kui kiiresti suudab majandustarkvara eeltööna tuua välja punase nimekirja toodetest, mille laojääk on alla 10%, või seisva kauba nimekirja,” räägib Kogermann.

On tavaline, et hitid tulevad trükikojast reedel kell 13.00 ja raamatumüüja peamiseks ülesandeks saab operatiivne logistika. Kui süsteem on nii kiire, et müügihitt suudetakse juba reedel suurematesse poodidesse laiali jaotada, on hästi. Aga kui see ei õnnestu, lähevad kaubanduses reede, laupäev ja pühapäev kaotsi. Kui selliseid nädalavahetusi on aastas liiga tihti, kajastub see otseselt käibe ja kasumi real.

Kui ettevõttes tehakse tehnoloogilisi uuendusi või vahetatakse tarkvara versiooni, vaatab Rahva Raamatu meeskond äriprotsessid alati kriitilise pilguga üle. „Enamasti me ju armastame stabiilsust stiilis „nii on kogu aeg tehtud”. Suurema tarkvarauuenduse puhul ongi hea kõik protsessid uuesti läbi vaadata ja mõelda, kas needsamad kaks võlusõna – efektiivsus ja tootlikkus – on maksimaalselt rakendatud,” selgitab Kogermann. Kõige rohkem võidab ju ettevõtte ikkagi sellest, kui tänu kiirematele äriprotsessidele saavutatakse tegevustes uus tase. Sel juhul on investeering tehnoloogiasse läinud asja ette.

Õigesti ajastatud e-äri kasvatab ettevõtet

Viimase nelja aasta suurimaks väljakutseks on Gertti Kogermanni sõnul olnud e-äri arendus. Paljud inimesed arvavad, et e-äri ja e-raamatu vahele võib tõmmata võrdusmärgi, kuid tegelikult tähendab e-äri valdavalt füüsilise raamatu ostmist internetipoest. E-raamatute osakaal moodustab Eesti raamatuturust vaid umbes 2%.

Uue internetipoe lasi Rahva Raamatu meeskond käiku kaks aastat tagasi ja mullu tehti sellele veel täienduseks Eesti jaekaubanduse kõige kaasaegsem mobiilirakendus ehk äpp. Gertti Kogermann meenutab raamatuäri dilemmat: „Ühelt poolt peame olema traditsiooniline konservatiivne raamatumüüja. Meie Pärnu maantee raamatupoodi, mis on tänaseks juba 104 aastat vana, külastavad paljud kõrges eas inimesed ja räägivad, et käisid seal juba oma vanaemaga alates viiendast eluaastast. Sellise ajalooga poes me ei tohigi palju muudatusi teha. Teisest küljest oleme kiiresti arenevas ja innovaatilises e-äris, mida hakkasime fookusesse seadma alles viis aastat tagasi. E-poes peab kõik olema nüüdisaja tipp! Internetipoes on lojaalsus väga habras. See tähendab, et kui sinu e-kauplus ei ole kiire, mugav, lihtne, paindlik ja loogiline, on klient sealt 20 sekundiga läinud ja teda sinna tagasi saada on väga keeruline. E-äri arendamisel on meie suurimaks väljakutseks olnud oma mõtteviisi muutmine ja juhtkonna proovilepanek.”

Kogermanni sõnul tahab Rahva Raamat ka tulevikus olla Eesti eelistatuim raamatumüüja nii traditsioonilises raamatumüügis kui e-äris. „Kliendid ei osta raamatuid ainult ühest kohast. Nad ostavad paralleelselt nii füüsilisest poest kui ka e-poest. Ühesuguse kvaliteediga Rahva Raamat peab olema kliendi jaoks igal pool olemas,” kirjeldab Kogermann tänapäeva raamatuäri dünaamilisust.

Rahva Raamatu juhtkonnas ei kahtle enam keegi e-äri vajalikkuses. Samas tunnistab Kogermann, et just meeskonna mõtteviisi muutmine e-äri suunas oli suur väljakutse. „Viis aastat tagasi ei osanud me hinnata, kui palju digitaalne müügikanal ja digiteeritud sisu raamatuäri muudavad. Teadsime vaid seda, et kui e-raamatud muudavad maailma tõesti nii palju, nagu tollal arvati, tahame ka selles Eestis esikohal olla,” möönab Gertti Kogermann.

Teenindusahel peab olema terviklik

Uut mõtteviisi – teenindada klienti parimal võimalikul viisil igas müügikanalis – hakatigi ettevõttes tutvustama. Veebipood oli Rahva Raamatul juba aastast 2006, aga tol ajal see oli väga väike. „E-äri käivitamiseks oli vaja muuta kogu ettevõtte mõttemalli kõikides osakondades alates laost kuni turunduseni. Kõik meie töötajad pidid tulema oma senisest mõttemudelist välja ja olema avatud uuendustele,” meenutab Kogermann.

Rahva Raamatul on küll suur keskladu, kuid seal pole kõiki raamatuid, sest paljude raamatute kogutiraažid on jaotatud erinevate kaupluste vahel. Selleks, et e-poes edukalt müüa, on tihti vaja, et Viru keskuse Rahva Raamatu klienditeenindaja korjab müügisaalist kokku need raamatud, mida veebipoes on tellitud. Rahva Raamatu e-pood hakkas esimesena Eestis pakkuma teenust, millega üle Eesti toimetati kaup senise ühe nädala asemel kohale 24 tunni jooksul. „Palju küsiti, miks ometi. Vaadati, et e-äri müük on nii väike, et 24 tunni tarne ei tasu ära,” räägib Kogermann ettevõttes valitsenud meeleoludest. Neil päevil tuli palju seletada, et müük saab hakata kasvama siis, kui logistiline pool on korras.

Rahva Raamatu juhtkonna liikmed on maailmas ringi käies palju teadmisi hankinud ning vaadanud, millised äriprotsessid erinevates ühiskondades toimivad ja millised mitte. Kogermann kirjeldab Inglismaal õpitut: „Viis-kuus aastat tagasi oli Inglismaal üle tuhande e-poe, kes müüsid muude kaupade hulgas ka raamatuid. Nende suurima hulgimüüja juht ütles mulle, et õitsema hakkas nende äri tegelikult alles siis, kui üle Suurbritannia suudeti käivitada 24 tunni jooksul kättetoimetamine.” Rahva Raamatu meeskond seadis endale sarnase eesmärgi ja suutis paari kuu jooksul selle teostada.

Pärast Rahva Raamatu äpi lansseerimist eelmisel aastal käis Kogermann kaupluse juhatajatele isiklikult rääkimas, kui vajalik on seda kliendile tutvustada. On väga oluline, et kaupluste juhatajad ja klienditeenindajad mõistaksid traditsioonilise raamatuäri ja e-äri järjest tihedamat seotust. Tänu mobiilirakendusele leiab klient vajaliku toote füüsilisest poest kiiremini üles. Lisaks aitab äpp olla raamatumaailmaga paremini kursis, lugedes sealt uudiseid ja raamatututvustusi või näiteks kuskil järjekorras oodates peletada igavust tsitaate sirvides. „Rahva Raamatu äpi kasutaja, hoolimata sellest, millises poes ta ostu sooritab, on meie kõigi klient ja teenindusahel peab tema jaoks olema terviklik,” tõdeb Kogermann.

Ülemaailmne tunnustus

Sel kevadel esitasid Soome kirjastajad Rahva Raamatu Viru keskuse kaupluse Londoni raamatumessil ülemaailmsele „Aasta parima raamatupoe” konkursile. Lisaks Rahva Raamatu Viru keskuse poele pääsesid lõppvooru veel kolm raamatupoodi: Readings Austraaliast, Hoepli Itaaliast ja Sanlian Bookhouse Hiinast, kelle müügiketti kuulub kokku tuhat poodi. Miks valiti just Rahva Raamatu Viru keskuse pood 168 kandidaadi hulgast nelja parima sekka? Ametlikult öeldigi, et hinnati teenindust, väljapanekut ja atmosfääri. „Soome kirjastajad, kes meid konkursile esitasid, ütlesid, et neil pole ühtegi nii ägedat raamatupoodi kui meil. Usun, et Põhjalas olemegi tipus,” räägib Kogermann ja ütleb, et see on 15 aasta tööle suurepärane tunnustus.

Ka puhkusereisidel käies ei jäta Gertti Kogermann vahele ühtegi võimalust põigata sisse kohalikesse raamatupoodidesse või kohtuda kohalike raamatukaupmeestega. „Ikka on keegi leitud, kes pool tundi kauplust näitab. Nüüd peale „Aasta raamatupoe” tunnustust tegeles Londonis Waterstones Piccadilly kuuekorruselises raamatupoes juhtkonna liige meiega lausa neli tundi ja mainis, et nemad nii kõvad tegijad ei ole,” muheleb Kogermann.

Pidev enesetäiendus ja julgus teha vigu

Ka maailmatrende jälgides pole alati lihtne aru saada, millised otsused äris on õiged ja millised mitte. Vastus küsimustele, kui palju, kuhu ja millal investeerida, sünnib ikka siis, kui ideedesse usutakse. „Paljusid investeeringuid pead tegema tulevikku vaadates. Viimase impulsi äpi tegemiseks saime USA-st e-äri konverentsilt, vaadates statistikat, kui palju on info tarbimine liikunud mobiilsetesse kanalitesse ja äppidesse,” selgitab Gertti Kogermann.

Kuid on ka lihtsamaid investeerimisotsuseid. Näiteks iPadi-põhine paberivaba lao investeering otsustati põhjaliku arvutuse põhjal, milles taandati kõik ühikutesse – kui palju protsess liitrites ja kilodes kergemaks ja kiiremaks läheb. Arvutusi tehes tundus, et paberivaba ladu tasub end aastaga ära, aga tegelikult juhtus see poole kiiremini. Juhtkonna suurimaks väljakutseks peab Kogermann oskust teha vahet, milline investeering tuleb teha ettevõtte kui terviku konkurentsivõime paranemiseks. „Kõiki investeeringuid ei saagi mõõta,” on Kogermann veendunud. Tuleb lihtsalt aru saada, kuidas need mõjutavad tervikut ja aitavad kaasa selle arengule.