Chat

Kliendilood:

Tagasi

EAS uuendab oma tegevusstrateegiat

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) uuendab oma tegevusstrateegiat, keskendudes väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtete ekspordi arendamisele. Seega pole EAS-i eesmärk enam pelgalt rahaliste toetuste jagamine, vaid pigem majanduse läbimõeldud elavdamine.

 

^822D6F6B612EEBEBC0D25E7CEC4B88BFA57140B96D8555AD3F^pimgpsh_fullsize_distr

Sihtasutuse arendusüksuse direktori Tanel Rebase sõnul on EAS suuri ettevõtteid eelnevatel toetusperioodidel palju aidanud, kuid nüüd on käes väikese ja keskmise suurusega firmade aeg. EAS kitsendab kliendifookust, soovides töötada koos ettevõtetega välja võimalused, kuidas nende äriedule kaasa aidata ja kasvatada Eesti majandust.

„Eesti turg on hakanud kasvama ning selle kasvu hoogustumise võtmena näeme ekspordi osakaalu suurenemist. See ongi meie uueks ülesandeks: viia mullu miinust näidanud eksport kasvule,“ ütleb EAS-i juht Hanno Tomberg. Ta lisab, et selle tegevuse märksõnaks on kliendikeskne lähenemine, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete analüüsimine ning arenguvõimelisemate määratlemine nende seast.

Vähem oluline pole ka koostöö teadusasutustega: EAS ergutab omalt poolt ettevõtjaid julgemalt meie ülikoolidega tutvust sobitama ning huvi tundma, millega seal tegeletakse. „See on suurepärane võimalus jõuda ühise tootearenduseni. Välismaalt küsitakse alati, kui palju ja millisel tasemel tööjõudu riik ise koolitab, sest välisinvestorite jaoks on vaja, et meil jaguks vastavaid oskusi. Meie organisatsioonid ja firmad võiksid seda potentsiaali paremini ära kasutada,“ nendib Tomberg.

Varasemalt on EAS toetanud pigem suuremaid ettevõtteid, kelle puhul ei esine nii sageli turutõrkeid, sest nad investeerivad küllaldaselt. Sihtasutus soovib, et Eesti ekspordiettevõtete arv kasvaks ning riigi ekspordikäive maailmamajanduse mastaabis kasvaks. Tänase 17 miljardi euro juurest võiksime aastaks 2020 jõuda 30 miljardi lähedale, mis moodustaks 0,11% prognoositavast maailmakaubandusest.

Rahajagajast ekspordiarendajaks

Tombergi sõnul ei võrdu EAS enam toetustega – praeguses organisatsiooni mõttemallis pole see enam esikohal. Liiatigi on sihtasutusel lähema seitsme aasta jooksul võrreldes eelmise toetusperioodiga kasutada 200 miljonit eurot vähem. „Pigem soovime pakkuda rida teenuseid ja tooteid, mis vastaksid ettevõtete vajadustele ning viiksid nad edule. Meie kliendisuhte kestus oli tänaseni vastavalt toetusprogrammide pikkusele pool kuni kolm aastat. Nüüd oleme sihiks võtnud pikema kliendisuhte – vähemalt kolm, aga ka kuni viis aastat. Ja see ei tähenda toetusprojekti, vaid partnerlussuhet, kus EAS-i kliendihaldurid töötavad kliendiga, aidates ja nõustades teda kohapeal. Meie teame Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi küllalt hästi.“

Tema sõnul on edasiviivateks märksõnadeks innovaatiline tootmiskorraldus ja strateegiline juhtimine, milles ettevõtted ka enim abi vajavad. Tulevaste partnerite suhtes on kehtestatud teatud kriteeriumid, millest olulisemad on tegevuse arenguvõimalused, ambitsioonikus ja juhtkonna positiivne meelestatus. Lihtsustatult: ettevõte peab ise mõtlema ja tegema oma arenguplaani, EAS pakub diagnostikat ja aitab selle plaani ellu viia.

„Sageli ei näe ettevõte ise oma võimalusi ja kitsaskohti. Nii annab väljast tulnud spetsialist neile kätte suuna, mille peale juhid ja omanikud võib-olla ei tulekski. Meie toetus on mõeldud nii neile, kes veel ei ekspordi, aga mõtlevad sellele, kui ka neile, kes soovivad mõnele uuele turule siseneda või lihtsalt eksporti suurendada. Toetame kahel käel ettevõtteid, kes seni on näiteks tegelenud allhankega, kuid mõtlevad nüüd oma tootele,“ räägib Rebane. Ta lisab, et väga head võimalused eksportimiseks on kindlasti neil Eesti ettevõtetel, kes tegelevad nutika spetsialiseerumise valdkonnas, ning miks mitte ka start-up’idel, mis on Eesti mainekujunduses olulist rolli mänginud.

EAS-il on ekspordinõunikud tööl kümnel turul ning hetkel on näiteks suurima potentsiaaliga heade majandusnäitajatega Saksamaa.

Rebase sõnul pole vahet, mis tegevusalal ettevõte tegutseb – kui tal on potentsiaali kasvada, toetatakse ekspordiplaani elluviimisel jõu ja nõuga nii teenindus-, tootmis-, töötlemis- kui ka ideefaasis firmasid. Kõige olulisem on aru saada erinevate sektorite, turu ja iga ettevõtte enda võimalustest ning vajadustest. „Meie tooted ja teenused peavad olema täpsemini sihitud. Tahame olla ettevõtete kõrval, neid teenindada ja nende kätt hoida – selleks aga peame olema head suunanäitajad, mis tähendab, et eelkõige tuleb teha hüpe meie enda kompetentsuses,” lausub ta. „Üheks abimeheks on siin kindlasti CRM ehk kliendisuhete halduse lahendus.“

EAS-il on väljatöötamisel uus veebirakendus, mille abil saaks pakkuda lisaks pelgalt informatsioonile ka spetsiifilisemat nõustamisteenust. Kõik programmiga liitujad peavad läbi tegema põhjaliku analüüsietapi, kus määratlevad ise oma eesmärgid ja arengusihid. EAS viib end kurssi ettevõtete ajaloo ja varasema tegevusega, hindab nende võimalikke tulemusi ja reaalseid arenguvõimalusi ning aitab oma teenustega ettevõtjaid sihile.

Nagu öeldud, vajab EAS parimaks toimimiseks mitmekesist CRM-tarkvara, mis suudaks rahuldada nende uusi vajadusi. Kuna rahaliste toetuste osakaal väheneb, toimub ka liikumine senisest IT-süsteemist välja. Infosüsteemide arendamisel peab lisaks oma teenuste ja toodete arendamisele silmas pidama ka seda, kuhu areneb organisatsioon ise. EAS-i igapäevatöös on oluline nii projektijuhtimistarkvara, mille abil saab meeskondi juhtida, kui ka dokumendihalduse integreerimine majaväliste süsteemidega, näiteks liidestus äriregistriga ning arendus riikliku X-teega.

„Alustavate ettevõtete jaoks on Eestis suurimaks probleemiks vajalike finantside saamine, sest meie kommertspangad ei anna väga kergekäeliselt laenu. Juba tegutsevate firmade jaoks on murekohaks uute ärivõimaluste ja turgude leidmine,“ möönab Tomberg. Ta lisab, et Eestisse tuleks rohkem tuua ka välisinvesteeringuid, et siinne investeeringukeskkond laieneks ja muutuks mitmekesisemaks – see annaks ka kohalikele ettevõtjatele eeskuju oma tootlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.

Alustavate ettevõtete puhul peab EAS õnnestumiseks, kui firma on kolme aasta möödudes elus, toodab 125 000 euro suurust müügikäivet ja jõuab makse maksta. Statistika järgi on see seni õnnestunud neljal viiendikul EAS-i toetatud ettevõtetest.

„Võime kinnitada, et kokkuvõttes on toetust saanud ettevõtted tootlikumad ja töötajate arv on neil kiiremini kasvanud. Millega me aga rahul pole, on ekspordi müügitulu muutus, mis näitas selgelt, et peame muutma oma lähenemist ja tooteportfelli üle vaatama,“ sõnab Tomberg. „Tagasi vaadates ei teinud me midagi valesti, kuid ettevõtete vajadused muutuvad aastatega ning nad vajavad teistsugust tuge. Kui 2000. aastate alguses oli ettevõtjatel tarvis taristut arendada, siis perioodil 2007–2013 vajati investeeringuid, masinaid ja seadmeid. Nüüd oleme jõudnud kolmandasse etappi: tarvis on aru saada, et Eesti jääb meile väikeseks, ning tegeleda ekspordiga!“

***

MAJANDUSTARKVARA

EAS-i protsesside käitamiseks kasutatakse Microsoft Dynamics NAV-i, mida kasutavad kõik põhiprotsessidesse kaasatud töötajad (ligikaudu 200). Nii on EAS üks suurimaid NAV-i lahenduse kasutajaid Eestis.

EAS-is kasutatakse igapäevaselt põhitegevust toetavaid NAV-i lahendusi: lähetusaruannete ja -korralduste menetlemine ning kinnitamine; ostuarvete menetlemine ja kinnitamine; majanduskulude haldus; taotluste vastuvõtmine, nende menetlemine, jälgimine, väljamaksmine; hangete menetlemine, kinnitamine; personali haldus; puhkuseavalduste esitamine, kinnitamine, arhiveerimine; koolituste ja koolituseelarve haldus; tööaja arvestuse pidamine  jpm. Kõik protsessid on eraldi moodulites, millest kuvatakse vajadusel lisainfot teistesse moodulitesse. NAV on omakorda liidestatud mitmete väliste süsteemidega (nt äriregister, dokumendihaldus jpm), mis võimaldab info operatiivset liikumist ning vähendab tunduvalt käsitsitööd.

DIGITALISEERIMINE