Chat

Kliendilood:

Tagasi

Kapitel: tulevik ei juhtu ise – seda peab looma ja ehitama

Kapitel on BCS Itera klient, kes kasutab oma igapäeva äri juhtimiseks (finantsist kuni äripindade juhtimiseni) Dynamics NAV Soft4Real ärilahendust.

 

 

Kakskümmend aastat E.L.L Kinnisvara nime all tegutsenud kinnisvaraarendusettevõte alustas 2018. aastat uue nime all Kapitel. Nimevahetuse põhjustest, ettevõtte laienemisest Tšehhi turule ning tulevikuplaanidest räägib Tallinna kõrgeimat büroohoonet planeeriva ning Leedu Panorama ja Läti Spice’i kaubanduskeskuste omaniku Kapiteli arendusdirektor Indrek Moorats.


„Nimevahetus pärast 20 aastat E.L.L Kinnisvara nime all töötamist oli asjade loomulik käik. Lihtsalt eelmine nimi oli oma aja ära elanud ning tundsime, et vaja oli uuemat lähenemist,“ selgitab Indrek Moorats. Oli ju E.L.L Kinnisvara saanud alguse Merko Ehituse osakesena, kuid on nüüdseks ehitusfirmaga võrreldavaks kasvanud ning lisaks nimetähtedes kajastuva Eesti-Läti-Leedu piiridest kaugemale arenenud.

Nimevahetus sai teoks pärast põhjalikku kodutööd: tegu polnud lihtsalt uue nime ja logoga, vaid tükkideks võeti kogu identiteet ning kõik senised väärtused. Kaasa võeti parim ning kaubamärgi lubadused sõnastati uuesti kuni strateegiani välja. Uue nime Kapitel all tegutsetakse alates 2017. aasta 20. novembrist.

„Meie ettevõte tugineb kahele põhisambale – arendusele ning olemasolevate klientide vara hoidmisele. Viimase alla kuulub näiteks meie kultuuriprojekt Kõltsu mõis. Väärtustame keskkonda alates selle hoidmisest kuni selleni, et kõik inimesed tunneksid meie loodavates ruumides end mugavalt ja väärtuslikuna. See on ka põhjus, miks me ei anna oma arendustes kvaliteedi osas järele. Samamoodi on meie grupi 50 töötajaga: inimene peab tundma, et ta teeb tööd, mis talle meeldib, ning et seda tööd väärtustatakse. Kapiteli mõttemaailm on kõikjal ühesugune: samasugust personaalsust ning samasuguseid väärtusi, mida pakume oma töötajatele, pakume ka väljapoole,“ selgitab Indrek Moorats.

Tänavu jaanuari teisel poolel sai Kapitel Riia linnavalitsuselt Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese ehitusetapi ehk kahe 11-korruselise büroohoone ehitusloa. Uus bürookompleks hõlmab kokku viit büroohoonet, milles on väljaüüritavat büroopinda kokku 43 600 m2. Energiatõhusad ja jätkusuutlikud A-klassi büroohooned projekteeritakse BIMi ehk ehitusinfo mudelprojekteerimise põhimõtetest lähtuvalt ning vastavalt BREEAMi (*1) rahvusvahelisele standardile. Tuleviku Riia ärilinnaku südamesse ehitatavate hoonete vahele on planeeritud avalik roheline linnaruum.

Kuidas sünnib arendusprojekt

Ettevõtte arendusstrateegia järgi tegeletakse arendusprojektidega vaid sihtriikide pealinnades ehk siis Tallinnas, Riias, Vilniuses ning Prahas. Indrek Mooratsi sõnul võib piire veelgi kitsendades öelda, et Kapiteli eesmärk on arendada ainult väga heades asukohtades väga häid hooneid. „Korter- ja eramaju me ei arenda, meie leib on ärikinnisvara. Ja midagi juhuslikku meie töös ei ole, sest heade asukohtadega krunte on vähe. Meie töö algab valitud paikades võimaluste leidmisest.“

Näiteks toob ta Lightparki ärikvartali Tallinnas Liivalaia tänaval, kuhu on planeeritud Eesti kõrgeim, 111 meetri kõrgune 30 korrusega büroohoone. Kokku tuleb sinna kvartalisse ligi 35 000 m² büroo-, kaubandus- ja teeninduspinda. Kuigi visioon oli Kapitelil ammu olemas, kulus krundi saamisele mitu aastat.

Kapiteli projektijuhtimine käib riigiti: peakontor asub Eestis ning tütarfirmad Lätis ja Leedus osutavad emaettevõttele teenust. Igal projektil on oma projektijuht, kes vastutab selle toimimise eest. Seejärel valitakse partnerid, kes aitavad teha analüüse ja uuringuid ning hakkavad piirkonda projekteerima. Edasi tuleb eskiisitööd viia kooskõlla päris võimalustega.

„Muidugi tekitavad uued arendusprojektid alati küsimusi, eriti suured ettevõtmised. Ent selleks ju korraldamegi arhitektuurikonkursse ning kaasame spetsialiste, et võidutööd saaksid professionaalselt žüriilt heakskiidu. Oleme seda meelt, et arendades ja ehitades peab alati mõtlema, kas kõigil – seejuures ka meil endil – on ka edaspidi kodulinnas hea elada,“ selgitab Indrek Moorats.

Lisaks arendusprojektidele panustab ettevõtte üsna palju Tallinna arengusse ka teisel viisil. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna linnaga viiakse läbi kolmeaastast uurimistööd „Lõpetamata linn“. Ettevõte toetab ettevõtmist enam kui 400 000 euroga. „Loodan väga, et see töö aitab suunda näidata paremale linnale,“ lisab Moorats.

Tallinnas kuuluvad Kapiteli portfelli muuhulgas Viru Keskus, Delta Plaza, Sõpruse Ärimaja, Nordic Hotel Forum ja Tallink City Hotel. Riias Spice’i kaubanduskeskus, Vilniuses Panorama kaubanduskeskus ja Narbuto 5 büroohoone ning Prahas kauni ajaloolise fassaadi taha ehitatud funktsionaalne büroohoone Palac Pavlova. Hetkel on arenduses samuti omajagu projekte: Tallinnas lisaks Juhkentali kvartalile ka Kalasadama ja Smuuli tee arendusprojekt ning Vilniuses Rinktinesi ja Agrejase projektid.

Läbimõeldud projektiga saavutab edu ka konkurentsitihedal turul

Kuigi Leedu bürooturul on parajasti suhteliselt keeruline – seal pakutakse hulgaliselt pindu nii uutesse kui vanadesse büroohoonetesse, suutis Kapitel leida Narbuto 5 büroohoone avamiseks rentnikud sisuliselt kõigile pindadele. Ühe argumendina toob Moorats taas välja asukoha: hoone asub Vilniuses perspektiivikas Žvėrynase linnaosas, rohelise ja rahuliku elamurajooni ning äri- ja tootmispiirkonna vahel, Panorama kaubanduskeskuse vahetus läheduses.

Teine oluline tegur on Leedu turul uue niši leidmine – Narbuto 5 on kauni arhitektuuriga A-klassi ärihoone, mille taga on hubane ja privaatne sisehoov ning mille ruume saab rätsepatöö põhimõttel kohandada vastavalt üürnike soovile. Veel tähtsam on kohalike ettevõtjate jaoks aga keskkonnasõbralikkus: rahvusvaheline BREEAMi sertifikaat kinnitab, et hoone on projekteeritud ja ehitatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgides ning see tähendab mugavat, tõhusat ja tervislikku töökeskkonda, mis on ehitatud tarbijat arvestades.

Suur abiline on siin olnud muidugi digitaalajastu areng. Oma igapäevatöös kasutab ettevõte erinevaid tarkvaralahendusi nagu näiteks BIM ehitusinfo haldamiseks, lisaks on finantsvaldkonna inimestel kasutusel üle Baltikumi ühiselt juurutatud NAVi lahendus.

„Aga näiteks Skanstese puhul kasutame innovaatilist projektlahenduste analüüsi virtuaalruumis, mis tegi töö nii lihtsamaks kui ka põnevamaks – projekte sai vaadata läbi virtuaalreaalsusprillide, nagu oleks tulevik juba käes. See on tõesti omapärane kogemus,“ nendib arendusdirektor. „Panustame oma ettevõttes palju innovatsioonile. Oleme digitaalehituse klastri asutajaliige ja selle tegemistest aktiivsed osalised. Koostöös riigi, omavalitsuste, kõrgkoolide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega suuname sektori arengut,“ lisab Moorats.

Kui erinev on projekteerimine ja arendustegevus erinevates riikides? Indrek Mooratsi sõnul ei ole probleemi: „Lätis, Leedus või Tšehhis kohtad erinevaid isiksusi, kuid meie kultuuriruumid ei ole nii erinevad nagu näiteks Euroopa versus Jaapan. Oluline on, kuidas inimesed omavahel hakkama saavad.“
(*1) BREEAM – Building Research Establishment’s Environmental Assessment Method – meetod, mille järgi hinnatakse hoone disaini, omadusi ja ehituskvaliteeti, võttes aluseks energia, veekasutuse, sisekeskkonna (tervis ja heaolu), jäätmekäitluse, ökoloogia jt aspektid.

 

Kapitel

  1. aastal loodud Kapitel (kuni 2017. aasta sügiseni kandis nime E.L.L. Kinnisvara) kuulub täielikult Eesti kapitalile. Ettevõtte ainuomanik AS Riverito on enamusosanik ka börsil noteeritud Baltimaade suurimas ehituskontsernis AS Merko Ehitus. Kapitel on investeerinud kinnisvaraarendusprojektidesse Tallinnas, Riias, Vilniuses ja Prahas ligi 400 miljonit eurot ning plaanib lähiaastatel investeerida 30–50 miljonit eurot aastas.

 

comments powered by Disqus