Üks töölõikudest, kus majandustarkvara igapäevatööd märgatavalt lihtsustab, on rahavoogude prognoosimine. Siin on hea töövahend rahavoo planeerimine ERP lahenduses, mis annab kiire ülevaate kohustustest, vabadest rahalistest vahenditest ning tulevastest laekumistest.

Üks võimalikke rahavoogude arvutamise funktsionaalsusi arvestab ja loob aruanded järgneva info põhjal:

» olemasolevad raha- ja pangakontode saldod,

» debitoorsed võlgnevused (kliendile väljastatud arvetelt),

»kreditoorsed võlgnevused (hankijatelt saabunud ning raamatupidamises kirjendatud arvetelt),

» potentsiaalsed laekumised ERP süsteemi sisestatud, kuid seni kirjendamata müügitellimustelt (Service Management rakendusala kasutamise puhul ka avatud hooldustellimustelt),

» potentsiaalsed kohustused ERP süsteemi sisestatud, kuid seni kirjendamata ostutellimustelt,

» planeeritud rahavood, mida kasumiaruandes ei kajastata, nt investeeringud põhivarasse, laenude laekumised/tagastused jne.

Rahavoogude prognoosid

Tavapärase finantsarvestuse käigus programmis tehtud raamatupidamiskannete, täiendavalt sisestatud laekumiste ja maksete prognooside ning igapäevaselt muutuvate rahasaldode põhjal on võimalik eelseisva rahavoo arvutust käivitada täpselt nii sageli kui tarvis. Samuti lisanduvad võimalused luua stsenaariume positiivne/realistlik/pessimistlik, mis võtavad arvesse ostu- ja müügimahte, laekumiste kiirust ning sellest tekkivat positiivset või negatiivset rahavoogu perioodide kaupa.

Ettevõtte finantsplaneerimise vajadusest lähtuvalt saab prognoosida tulusid ja kulusid lühemas või pikemas ajahorisondis. Seejuures on lühiajalised prognoosid

detailsed ning pikemaajalised hinnangud sisestatakse ERP süsteemi antud kindla perioodi kohta eeldatava keskmise laekumisena (nädalas, kuus jne). Regulaarseid laekumisi kirjeldataksegi vaid summa ja selle laekumise intervalli seadistamisega. Samal viisil on võimalik kirjeldada ka püsikulude eest tasumise algoritmid.

Lühiajalised ning detailsemad laekumiste prognoosid moodustuvad ERP süsteemis juba konteeritud müügiarvetest ning klientide müügitellimustest, mida pole veel müügiarveks konteeritud.

Kliendi maksekäitumise arvestamine

Rahavoogude prognoosimisel on oluline alginfo arve maksetähtaeg. Samas leidub ikka ja jälle mõni klient, kes hilineb maksetega alati, mistõttu ei saa rahavoo prognoosi alusena vaid sellele toetuda.

Majandustarkvaras on realistlikuma prognoosi saavutamiseks võimalik lisaks „kliendi maksetingimusele“ kasutada ka „kliendi rahavoo maksetingimust“. See võimaldab programmile kirjeldada kliendi tegelikku maksekäitumist ja keskmise maksega hilinemise päevad rahavoogude prognoosis arvesse võtta. Seejärel arvutab programm prognoositava laekumise vastavalt kliendi rahavoo maksetingimusele. Keskmise maksete hilinemise saab andmebaasi päringutega kergesti välja arvutada ja vajadusel perioodiliselt kliendikaardile kantud infot uuendada.

Tootmise ja ostude eest tasumise prognoos

Üks olulisim äriprotsess tootmis- ja kaubandusettevõtetes on kaupade/ materjalide ostmine. Soetades ja/või tootes kaupu liiga vähe, kaotab ettevõte võimalikus müügitulus. Kui tal on aga liiga suured varud ja/või ta tasub ostude eest liiga vara, võib tagajärjeks olla käibekapitali puudus.

Majandustarkvaras tehakse suurem osa rahavoogude prognoosimisele eelnevast tööst parimal juhul ära juba ERP lahenduse (sh tootmismooduli) juurutusprotsessis, sest korralik majandustarkvara lahendus peab andma vastused järgnevatele küsimustele:

» Mida, millal ja kui palju toota?

» Missugused materjalid, mis kogustes ning mis ajahetkedel peavad tootmiseks valmis olema?

» Kellele ja millal (missuguse sagedusega) tuleb esitada ostutellimused?

Sõltuvalt süsteemis leiduvate andmete hulgast ja täpsusastmest, on võimalik valida lühi- ja pikaajalisteks ostude eest tasumise prognoosideks eri sisendandmed. Nn „täppisprognoosi” on võimalik saada siis, kui ERP süsteemis on ettevõttes toodetavad kaubad komponentide lõikes kirjeldatud ning valmistoodetele teatud perioodiks sisestatud müügitellimused ja/või tootmisprognoosid. Viimaste põhjal saab programmis arvutada komponentide ostuvajadused vastavalt materjalide tellimissagedusele, tarneaegadele, tellimuse miinimum- ja maksimumkogustele ning muudele plaanimisparameetritele.

Seadistades igale materjalile süsteemis „lemmikhankija“ ning määrates hankija kohta tema „rahavoo maksetingimuse“ nt lepinguline maksetingimuse päevade arv miinus välismaksekorralduse teostamise päevade arv), saab majandustarkvaras prognoositud ostude põhjal ennustada ka eeldatavaid raha väljaminekuid. Kõik see aitab efektiivselt käibekapitali juhtida.

MIS on MIS

Tootmis- ja kaubandusettevõtete rahavooplaneerimine majandustarkvara lahenduses

Ettevõte, kes on majandustarkvaras ära kasutanud oma tarneahela kirjeldamise võimalused – tootmis- ja tarnetsüklid, tellimused ning prognoosid uues versioonis –, saab kergesti jälgida rahavoogude seisu ja selle muutumise põhjuseid. Kiire info lubab kasutada käibekapitali senisest efektiivsemalt. Samuti saab prognoosida finantsvahendite investeerimisest tulenevaid muutusi tegelikkusele lähedastes tingimustes otse andmete tekkepaigas ilma suurte lisategevuste või ajakuluta.

Viienda Hommikukohvi põhifookus on projektijuhtide töö väärtustamine.

* Esmalt keskendume projektihalduse vundamendile  elik kuidas korraldada lepingute haldust ning hoida tähtaegu.

*  Teiseks suuremaks teemaks on väljakutse, kuidas eelarvete piires tegutseda (prognoosidest tegelikkuseni) ja kuidas kuluarvestust automatiseerida läbi projektiarvete efektiivse halduse.

* Päeva põhiettekande aga lõpetame ressursside planeerimise teemadel elik „üle-ala“ planeerimine, tööaja raporteerimine, kuluarvestus jm.

Lisaks jätkame neljanda seminariga ERP lahenduste juurutamise metodoloogia minuteid keskendudes seekord Koolitus ja käivitamine teemadele.

Seminaridele saab registreeruda siit.

Seminar toimub. kell 8.30–12.00 Baltika Kvartali Moelaval (Veerenni 24, A-sissepääsu 5.korrusel) ja on ka sellel aastal kõigile osalejatele tasuta !

Hommikukohvi-seminaridega loodame pakkuda head võimalust saada uusi mõtteid ja ideid oma organisatsiooni IT- lahenduste arendamiseks. Seminari sarja koostamisel lähtusime eeskätt ettevõtjate tänastest vajadustest: teemad, mis on kuulajatele juba täna või hiljemalt aasta-kahe perspektiivis konkurentsis püsimiseks aktuaalsed, millistes valdkondades vajatakse uusi ideid ja lahendusi. Hommikukohvisarjast leiab seminare nii tänastele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka uutele soovijatele, kellel plaanis lähitulevikus uusi lahendusi juurutada.

Kolmanda Hommikukohvi põhifookus on palga- ja tööajaarvestus.

* Esmalt keskendume palga- ja personaliarvestuse erinevatele rollidele ning kuidas tänapäevased majandustarkvaralahendused neid rolle toetavad.

* Teiseks suuremaks teemaks sellel seminaril kujuneb, kuidas palga- ja personaliarvestuse äriprotsesse optimeerida, kasutades majandustarkvara võimalusi. Puhkuseavalduste esitamine, tulemustasude arvestamine, tööaja registreerimine jpm – need on tegevused, milles saab kaasata terve organisatsiooni, optimeerides palga- ja personaliarvestajate töömahte ning vähendades kesk-astme juhtide käsitsitöö hulka. Keskendume veel puhkuseasendajatele ja kalendriteavitustele.  

Lisaks jätkame neljanda seminariga ERP lahenduste juurutamise metodoloogia minuteid keskendudes seekord Arendus teemadele.

Hommikukohvi aga lõpetab järjekordne kliendilugu ja seekord astub ülesse oma mõtete ning järeldustega digikaupade jaekett Klick Eesti, kes keskendub oma ettevõtte palga- ja personaliarvestuse lahenduse investeeringutele ja eripäradele.

Seminaridele saab registreeruda siit.

Seminar toimub. kell 8.30–12.00 Baltika Kvartali Moelaval (Veerenni 24, A-sissepääsu 5.korrusel) ja on ka sellel aastal kõigile osalejatele tasuta !

Hommikukohvi-seminaridega loodame pakkuda head võimalust saada uusi mõtteid ja ideid oma organisatsiooni IT- lahenduste arendamiseks. Seminari sarja koostamisel lähtusime eeskätt ettevõtjate tänastest vajadustest: teemad, mis on kuulajatele juba täna või hiljemalt aasta-kahe perspektiivis konkurentsis püsimiseks aktuaalsed, millistes valdkondades vajatakse uusi ideid ja lahendusi. Hommikukohvisarjast leiab seminare nii tänastele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka uutele soovijatele, kellel plaanis lähitulevikus uusi lahendusi juurutada.

Kas sinu firmas on juhtunud, et kliendi hooldustellimusele ei reageeritud lepingus lubatud tähtaja jooksul või ei kajastunud arvel lubatud allahindlus? Või läks hooldustöö planeeritust kaks korda kallimaks, kuna kohale saadetud tehnikul polnud vajalikku kvalifikatsiooni ning töö pidi ära tegema teine tehnik?

Kõik need mured osutavad sellele, et sinu hooldusteenuse äri on kasvanud nii suureks, et Exceli ja muude lihtsate tööriistadega ei saa enam tööd efektiivselt ja tulemuslikult planeerida. See võib tähendada, et käes on aeg soetada endale korralik majandustarkvara hooldustööde protsessi haldamiseks.

Microsoft Dynamics NAVi hooldusmoodul 
sobib ettevõtetele, kes haldavad nädalas kümneid, sadu või veelgi enam hooldustellimusi ja -töid. Need ettevõtted
on saavutanud positsiooni, kus kliendid ootavad neilt operatiivset reageerimist ja kvaliteetset klienditeenindust. Kõik vajalikud oskused-teadmised on selleks reeglina olemas, aga mida rohkem lisandub kliente ja nende soove, seda olulisemaks muutub usaldusväärne tarkvara, mis aitab tagada jätkuvalt operatiivse reageerimise. NAVi hooldusmoodulis annavad sulle kindluse kolm alustala: struktureeritud lepingute haldus, läbipaistev tööde ja ressursihalduse protsess, kvaliteedi jälgimine ja korrigeerimine reaalajas põhimõõdikute aruandluse kaudu.

Lepingute haldus

Hooldusteenused põhinevad enamasti kindla struktuuriga teenuslepingutel, mida antud valdkonnas tuntakse ka SLA (Service Level Agreement) nime all. Need lepingud seavad teenuspakkujale sageli karmid tingimused reageerimisaegade ja teenuse kvaliteedi suhtes, nii et nende süsteemne järgimine on kvaliteetse hooldusteenuse põhialus.

NAVi hooldusmoodulisse ehitatud lepingute halduse süsteem võimaldab registreerida kõik kliendiga seotud lepingu tingimused ning loob tervikpildi hooldatavatest objektidest, olgu nendeks seadmed, hooned, rajatised või isegi inimesed. Samuti annab see ülevaate nende teenindamisel rakendatavatest parameetritest:

»  teenuste hinnad ning hinnastruk
tuurid,

»  garantiitingimused,

»  reageerimis- ja lahendusajad,

»  objektide hooldamiseks vajalik kvalifikatsioon.

»  objektide asukohad, ligipääsutingimused jpm.

Registreeritud parameetrite järgi saab paljud tegevused tööde planeerimiseks juba ette ära automatiseerida ja hooldustööde korraldaja ning teostaja saavad ühest kohast kätte kogu klienti ja tema objekte puudutava informatsiooni.

Tööde- ja ressursihalduse protsess

Teenustööde üheks peamiseks kvaliteedinäitajaks peetakse päringutele reageerimise ja nende lahendamise kiirust. Kui reageerimiskiirust on lihtne korraldada ka näiteks valveisiku abiga, siis lahenduste kiirus sõltub otseselt hooldusettevõtte tööde- ja ressursihaldamise protsesside läbimõeldud ja läbipaistvast toimimisest. 
Tööde haldamiseks on NAVi hooldusmoodulis loodud protsess, kus kliendi lepingult luuakse kohe hooldustellimus, mis on automaatselt seotud lepingus kajastatud objektide ja nendele rakendatavate parameetritega. Parameetriteks on näiteks reageerimisaeg, garantiiaeg, tähtsusaste, maksetingimused, maksetähtajad jms. Tellimusest omakorda genereeritakse hooldusüksuse/objekti tööleht. Sinna saab lihtsalt valida töö teostamiseks vajalikke materjale ja ressursse ning määrata õige kvalifikatsiooniga tehnik, samuti registreerida aega ja muid konkreetse tööga seotud kulusid. Hiljem on selle põhjal juba mugav luua arvet, kus kajastuvad kliendilepinguga seotud hinna- ja maksetingimused.

Kuna NAVi hooldusmoodul on ehitatud otse NAVi majandustarkvara põhifunktsionaalsuse peale, siis pole tööde- ja ressursihaldus jälgitav mitte üksnes ajalises ja protsessilises, vaid ka rahalises mõõtmes. Iga hooldustellimus on otse seotud hiljem esitatava arvega, mistõttu saab hooldustöid ja nendega seotud kuluartikleid arvel täieliku detailsusega kajastada. Nii on hooldusteenuseid pakkuval ettevõttel täpselt teada, millised on tema teenuse peamised kuluartiklid ning saab vastavalt oma äriprotsesse juhtida.

Reaalajas teenuskvaliteedi jälgimine ja korrigeerimine

Hooldusteenuste ettevõtte juhtimisel on just tööde- ja ressursihalduse protsesside optimeerimine kriitilise tähtsusega. Siin on suureks abiks NAVi hooldusmoodulis registreeritud tööde menetlemise analüütika – kuna andmebaasis on olemas kogu kliendi hooldusajalugu objektide ja kuluartiklite kaupa, siis saab luua aruandeid reageerimisaegade, lahendusaegade, tarvikute ja muude seotud kulude analüüsiks reaalajas. Nii on ettevõttel täpselt teada, millistes kohtades on tema teenuse kvaliteet kõige parem ja kus veidi nõrgem, ning ta saab panna rohkem rõhku just sinna, kus kliendid on kõige tundlikumad. Tulemuseks on suurem kliendirahulolu ja lojaalsus. Lisaks teenuse kvaliteedi jälgimisele saab detailse aruandluse kaudu paremini juhtida ka hooldusettevõtte kasumlikkust. Kuna iga teenust puudutava komponendi (tehnikute ressurss, tarvikud, aeg, hinnad, objektide asukohad jmt) rakendamise kohta on võimalik teha aruandlust kõigi klientide, osakondade või teenusartiklite lõikes, siis saab põhjalikult analüüsida iga komponendi kasumlikkust. Selle järgi on aga omakorda võimalik teha olulisi juhtimisotsuseid teenusprotsesside parandamiseks, hinnakujunduseks või näiteks ka ressursikitsikuse tuvastamiseks.

TASUB TEADA

Hooldusmoodul aitab äriprotsesse juhtida

Microsoft Dynamics NAVi hooldusmoodul aitab paremini juhtida äriprotsesse mitmetes valdkonda- des. Laialt on see levinud tehnika vallas:

» IT hooldusteenus – serverite, kaugjuhitavate süsteemide, arvuti töökohtade ja kontoritehnika haldus jne.

» Tehnika järelhooldus – turva- ja meditsiinitehni- ka, tootmisseadmed jne.

» Taristu hooldamine – liinide, trasside, mastide, seadmete, objektide hooldustööd.

» Samas on nutikad ettevõtted leidnud kasu- tusvaldkondi näiteks sotsiaalteenuste valdkonna vanurite ja haigete koduvisiitide haldamisel.

Autorid:

Meelis Puss, BCS Itera majandustarkvara konsultant

Kristi Hakkaja, BCS Itera ärijuht

Kolmanda Hommikukohvi põhifookus on laojuhtimine.

* Esmalt keskendume laojuhtimise väärtusahelale ja toome välja peamised võtmeprotsessid alates tarnimisest ja ladustamisest kuni aktsiisi- ja tollilaolahendusteni välja ning kuidas tänapäevased majandustarkvaralahendused neid ärivaldkondi toetavad.

 * Teiseks suuremaks teemaks sellel seminaril kujuneb aga tollilahenduse ülevaade. Anname ülevaate tollilaopidaja ülesannetest ja kuidas majandustarkvara seda toetab ning jõuame tollimaaklerite tegevusteni välja. Lisaks anname ülevaate majandustarkvara integratsioonist riikliku tollisüsteemiga (complex, NSTC)

Lisaks jätkame kolmanda seminariga ERP lahenduste juurutamise metodoloogia minuteid keskendudes seekord Disaini teemadele. Kasulike Nippide valdkonnas näitame lühidalt, mida kujutab endast „Mobiilse hooldustehniku“ lahendus.

Hommikukohvi aga lõpetab üks tore kliendilugu ja seekord astub ülesse oma mõtete ning järeldustega Rahva Raamat, kes keskendub ühele toredale trendile ettevõtjate seas – nimelt nö „paberivaba ladu“. Reaalsed väljakutsed  – inventuuride vahede minimeerimine, ladude korrastatus, on-line protsess, tarnekindluse tõstmine – kõik need teemad, miks ettevõtjad täna vastava valdkonna investeeringud on ettevõtnud.

Seminaridele saab registreeruda siit.

Seminar toimub. kell 8.30–12.00 Baltika Kvartali Moelaval (Veerenni 24, A-sissepääsu 5.korrusel) ja on ka sellel aastal kõigile osalejatele tasuta !

Hommikukohvi-seminaridega loodame pakkuda head võimalust saada uusi mõtteid ja ideid oma organisatsiooni IT- lahenduste arendamiseks. Seminari sarja koostamisel lähtusime eeskätt ettevõtjate tänastest vajadustest: teemad, mis on kuulajatele juba täna või hiljemalt aasta-kahe perspektiivis konkurentsis püsimiseks aktuaalsed, millistes valdkondades vajatakse uusi ideid ja lahendusi. Hommikukohvisarjast leiab seminare nii tänastele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka uutele soovijatele, kellel plaanis lähitulevikus uusi lahendusi juurutada.

Teise Hommikukohvi põhifookus on ärianalüüs.

* Esmalt keskendume lühidalt ettevõtjate väljakutsetele, millest alustada ärianalüüsi sisseviimist oma organisatsioonis. Soov kaasata rohkem inimesi otsustusprotsessi, anda neile reaalajas tagasisidet edusammudest ning teha kvaliteetsemaid otsuseid – need on peamised põhjused ärianalüüsi lahenduste juurutamiseks ettevõtetes.

* Teiseks suuremaks teemaks sellel seminaril kujuneb müügi-võtmenäitajate (KPI) rollil juhtimisotsuste tegemisel. Anname praktilise ülevaate, millist tagasisidet need võtmenäitajad annavad ettevõtte otsustajatele ning räägime eeldustest majandustarkvaras, mis annab võimaluse meil neid võtmenäitajaid usaldada.

* Ärianalüüsi teema aga lõpetame näidetega, millist stsenaariumi ärianalüüsi lahenduste juurutamiseks kasutada – alates one man show lahendustest kuni ettevõtte aruandekeskusteni välja.

Lisaks jätkame teise seminariga ERP lahenduste juurutamise metodoloogia minuteid keskendudes seekord Analüüsi teemadele. Kasulike Nippide valdkonnas näitame lühidalt, mida kujutab endast „Zetadocs“ elik dokumendihalduslahendus, mida võimalik kasutada majandustarkvara kaudu.

Hommikukohvi aga lõpetab üks tore kliendilugu ja seekord astub ülesse oma mõtete ning järeldustega Lincona Põrandakeskus.

Seminaridele saab registreeruda siit.

Seminar toimub. kell 8.30–12.00 Baltika Kvartali Moelaval (Veerenni 24, A-sissepääsu 5.korrusel) ja on ka sellel aastal kõigile osalejatele tasuta !

Hommikukohvi-seminaridega loodame pakkuda head võimalust saada uusi mõtteid ja ideid oma organisatsiooni IT- lahenduste arendamiseks. Seminari sarja koostamisel lähtusime eeskätt ettevõtjate tänastest vajadustest: teemad, mis on kuulajatele juba täna või hiljemalt aasta-kahe perspektiivis konkurentsis püsimiseks aktuaalsed, millistes valdkondades vajatakse uusi ideid ja lahendusi. Hommikukohvisarjast leiab seminare nii tänastele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka uutele soovijatele, kellel plaanis lähitulevikus uusi lahendusi juurutada.

Seminarid toimuvad pea igal kolmapäeval kell 8.30–12.00 uues kohas – Baltika Kvartali Moelaval (Veerenni 24, A-sissepääsu 5.korrusel) ja on ka sellel aastal kõigile osalejatele tasuta !

Seminari kavasse on lisandunud rubriigid Metodoloogiast ja Kasulikud nipid ning enamus seminaridel astuvad ülesse ka majandustarkvara kasutajad ise.

Praktiliste lühiseminaride käigus anname ülevaateid võimalikest lahendustest majandustarkvara abil. Vahendame rahvusvahelisi praktilisi kogemusi ja jagame kasulikke näpunäiteid.

Hommikukohvi-seminaridega  loodame pakkuda head võimalust saada uusi mõtteid ja ideid oma organisatsiooni IT- lahenduste arendamiseks. Seminari sarja koostamisel lähtusime eeskätt ettevõtjate tänastest vajadustest: teemad, mis on kuulajatele juba täna või hiljemalt aasta-kahe perspektiivis konkurentsis püsimiseks aktuaalsed, millistes valdkondades vajatakse uusi ideid ja lahendusi. Hommikukohvisarjast leiab seminare nii tänastele Microsoft Dynamics NAVi kasutajatele kui ka uutele soovijatele, kellel plaanis lähitulevikus uusi lahendusi juurutada.

Programm

Kolmapäev 28. märts kell 8.30

Rollipõhine majandustarkvara:

“Tuleviku majandustarkvara – rollid ja vastutus paika“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 04. aprill kell 8.30

Ärianalüüsi lahendused:

“Ärianalüüs – raha tuleb müügist!“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 11. aprill kell 8.30

Laohalduslahendused:

„Laojuhtimise väärtusahel – paberivaba laost tollimaaklerini”

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 18. aprill kell 8.30

Palga- ja personalilahendused:

„Tõhus palga- tööajaarvestus“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 25. aprill kell 8.30

Tootmislahendused:

“Tootmisjuhtide efektiivne töö“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 02. mai kell 8.30

Projektihalduslahendused: 
„Projektijuhtide töö väärtustamine“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 16. mai kell 8.30

Kaubanduslahendused:

„Müügiprotsessidest müügilahendusteni“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Neljapäev 24. mai kell 8.30

Toiduainetööstuse lahendused:

„Kriitilised edutegurid toiduainetööstuses“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Kolmapäev 30. mai kell 8.30

Hooldusteeninduse lahendused:

„Aktiivse teeninduse roll kasvab – kuidas majandustarkvara siin ettevõttele appi tuleb“

Lisainfo ja registreerumine seminarile

Tere tulemast!

Äri-IT varasemad numbrid saad alla laadida järgmistelt linkidelt:

Äri-IT nr 5 – sügis 2011

Äri-IT nr 4 – kevad 2011

Äri-IT nr 3 – sügis 2010

Äri-IT nr 2 – kevad 2010

Äri-IT nr 1 – sügis 2009

BCS Itera ja juhtimisajakirja Director meeskonna poolt välja antava Eesti ainsa majandustarkvara ajakirja värskes numbris tutvustame, kuidas on majandustarkvara lahendused aidanud tuntud Eesti ettevõtetel oma äritegevust paremini ja tõhusamalt korraldada.

Tallinna suurim soojusetootja Tallinna Küte meenutab, kuidas emaettevõte Dalkia otsustas standardiseerida kogu kontsernis kasutatava majandustarkvara. Uus lahendus tähendas muuhulgas, et töötajad ei pidanud enam iga kuu raamatupidamisprogrammi käsitsi sisestama tuhandeid müügiarveid, samuti õnnestus automatiseerida hooldus- ja inkassoprotsess.

Audentes (tuntumaid era-hariduskontserne) tutvustab möödunud aastal ettevõttes toimunud üleminekut uuele palga- ja personalilahendusele. On väga oluline leida ettevõtte seest peakasutaja, kes tunneb nii ettevõtet kui ka majandustarkvara lahendust nagu oma viit sõrme.

Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat analüüsib ettevõtte raskusi uue majandustarkvara lahenduse juurutamisel. Pikale veninud protsessi käigus said nad neli olulist õppetundi,millest on üht-teist kõrva taha panna ka teistel ettevõtetel, kel juurutusprotsess ees seisab.

Lisaks tuleb juttu uuest tollilahendusest, mis ka tollimaaklerite tööd peaks tuntavalt parandama. Räägime, kuidas simulatsioonitarkvara kasutamine koostöös majandustarkvaraga aitab tarnekindlust tagada, kuidas korraldada tootmise tagasisidet otse tootmisplatsilt ning kuidas planeerida rahavooge majandustarkvara abiga.
Pikemalt tuleb juttu, kuidas EAS rakendas uut dokumendihalduse lahendust, mida arvestada ERP hangete läbiviimisel ning kuidas tagab tarkvarakindlustus majandustarkvara lahenduste kestlikkust. Peatume paljudel uutel uudistel ja anname nõu kuidas optimeerida olemasolevaid lahendusi. Uute suundadena käsitleme hooldusteeninduse juhtimist majandustarkvara abil ning mis kasu annavad kliendiportaalid, mis mõistlikult integreeritud majandustarkvara võimalustega.

Kevad 2012 Äri-IT number ilmus märksa sisukamana kui eelmised – nüüd juba 36-leheküljelisena. Põnevat lugemist leiavad ettevõtte tegev-, finants-, personali-, tootmis-, arendus- ja IT-juhi kõrval kõik IKT ja majandustarkvara huvilised.

Ülevaade kevadnumbri artiklitest

VEEL POLE HILJA ERP RONGILE HÜPATA
BCS Itera juhatuse liige Erko Tamuri kirjutab, milliseid eeliseid annab majandustarkvara lahenduste kasutamine ettevõttele.

UUDISEID DOKUMENDIHALDUSEST ID-KAARDI LIIDESENI
Uudisteleheküljed tutvustavad Microsoft Dynamics NAVi platvormile loodud uusi lahendusi. Näiteks on turule tulnud ärianalüütika lahendus Jet Reports aruannete koostamiseks ning Zetadocs Expressi dokumendihalduslahendus. Uudiseid on ka pangatoimingute vallas: Swedbank Gateway liidese abil saab ettevõte teha oma igapäevased pangatoimingud otse Dynamics NAVis. Kuna paljud ettevõtted on ID-kaardi võtnud kasutusele kliendikaardina, arendati ID-kaardi liides NAVi jaoks. Saadaval on ka uus tollilahendus NAVi platvormil ning mobiilse müügimehe lahendus eAgent.

ÄRIJUHTIMISTARKVARA AITAB PEALINNA KÜTTA
Tallinna Kütte emaettevõte Dalkia otsustas standardiseerida kogu kontsernis kasutatava majandustarkvara. See tõi Microsoft Dynamics NAVi ka Tallinna Küttesse. Uus lahendus tähendas muuhulgas, et töötajad ei pidanud enam iga kuu raamatupidamisprogrammi käsitsi sisestama tuhandeid müügiarveid, samuti õnnestus automatiseerida hooldus- ja inkassoprotsess.

KUS PEITUB TEENINDUSKVALITEEDI PARANDAMISE VÕTI?
Kristi Hakkaja ja Meelis Puss BCS Iterast otsivad sellele küsimusele vastust ja pakuvad välja, et üks lahendusi võib olla Dynamics NAVi hooldusmooduli kasutamine. See sobib ettevõtetele, kes haldavad nädalas kümneid, sadu või veelgi enam hooldustellimusi ja -töid.

A JA O ON ETTEVÕTTESISENE PEAKASUTAJA
ASi Audentes finantsjuht Annely Soosaar tutvustab möödunud aastal ettevõttes toimunud üleminekut BCS Itera palga- ja personalilahendusele. Tema hinnangul on väga oluline leida ettevõtte seest peakasutaja, kes tunneb nii ettevõtet kui ka majandustarkvara lahendust nagu oma viit sõrme.

UUS TOLLILAHENDUS LIHTSUSTAB TÖÖD
Uus Dynamics NAVi tollilahendus võimaldab pidada tolliameti nõuetele vastavat laoarvestust vabatsooni-, tolliterminali ja tollilaos. Mugav on seegi, et tollilahendus on integreeritud tolliinfosüsteemidega Complex ja NCTS. See vabastab maaklerid deklaratsioonide sisestamisest tolli veebikeskkonda – need saadetakse sinna NAV tollilahendusest.

TEE UUE MAJANDUSTARKVARANI ÜLE KIVIDE JA KÄNDUDE
Rahva Raamatu juhatuse liige Gertti Kogermann tutvustab ettevõtte raskusi uue majandustarkvara lahenduse juurutamisel. Pikale veninud protsessi käigus said nad neli olulist õppetundi, millest on üht-teist kõrva taha panna ka teistel ettevõtetel, kel juurutusprotsess ees seisab?

SIMULATSIOON KUI ABIVAHEND
Ain Tulvi, EEK Mainori õppejõud, tutvustab simulatsiooni võimalusi ja annab ülevaate simulatsioonitarkvaradest, mille kasutamine viib isejuhtivate logistika- ja tarnesüsteemideni.

TÄISDIGITAALNE ASJAAJAMINE
EASis juurutatud Microsoft SharePointi põhine dokumendihaldus muutis organisatsioonis paari aastaga asjaajamise täisdigitaalseks. See tõi kaasa ka muudatused töötajate harjumustes ja töökultuuris.

MAJANDUSTARKVARA JUHIB RAHAVOOGE
Rahavoo planeerimine ERP lahenduses on hea töövahend, mis annab kiire ülevaate kohustustest, vabadest rahalistest vahenditest ning tulevastest laekumistest.

VIIS SOOVITUST ERP HANKE LÄBIVIIMISEKS
Selleks, et majandustarkvara ost ei kujuneks loteriiks, on kasulik jälgida soovitusi, mida ERP hanke läbiviimisel tähele panna. Kui rahaline pool kõrvale jätta, siis on majandustarkvara valiku puhul kolm olulist aspekti, mis peavad laitmatult toimima: klient, partner, toode.

KLIENDIPORTAAL TOETAB KLIENDI JA ETTEVÕTTE SUHTEID
Edumeelsemad ettevõtted on hakanud ehitama oma majandustarkvara külge kliendiportaale, et pakkuda klientidele reaalajas ülevaadet omavahelistest tehingutest. Tehniliselt eeldab see majandustarkvara kasutamist, mis võimaldab lihtsaid liidestusi – üks sobivamaid platvorme on Microsoft Dynamics NAV.

TARKVARAKINDLUSTUS LISAB PAINDLIKKUST
Tarkvarakindlustus käib kaasas tarkvara litsentsi kasutusõigusega. Tarkvarakindlustus võimaldab litsentsi vastavalt vajadustele ümber kohandada, soetada kasutajaid või loobuda neist ning lisada või vähendada funktsionaalsust.

TEE OMA MAJANDUSTARKVARALE TERVISEKONTROLL!
Kui ERP lahenduse jõudlus hakkab vajadustele alla jääma, tuleks alustada süsteemsest lahenduse kaardistamisest ja analüüsist, et õige diagnoos leida. Artikkel tutvustabki lähemalt diagnoosi- ja ravivõimalusi.

KUIDAS KORRALDADA TOOTMISE TAGASISIDET ?
BCS Itera ärijuht Raivo Kask annab ülevaate ühes Eesti tootmisettevõttes ellu viidud webservice’i tehnoloogial põhinevast tootmise juhtimise ja jälgimise lahendusest.

Eesti ettevõtted on infotehnoloogiliselt üsna heal tasemel. Majandus-surutisest tingituna on viimaste aastate jooksul küll IT uuenduste tempo pidurdunud, aga kuna muu maailm liigub edasi, on ka Eestis oodata peatset uuendustelainet.

Arvutiparkide uuendamine on viimasel ajal Eestis aeglustunud. Kui varem vahetati aastas välja ligi kolmandik arvutipargist, siis praegu neljandik. Oma rolli on siin mänginud keerulised majandusolud. Paljude ettevõtete arvutipargid on vananenud — viis aastat vanad arvutid ei sobi enam tänapäevaste võimalustega tarkvara ja teenuste kasutami­seks. Kuna pilvetehnoloogia vajab vähem investeeringuid ja seda on lihtne kasutusele võtta, suureneb ilmselt ettevõtete motivatsioon uue põlvkonna lahendustele üle minna.

Peamiseks pilvetehnoloogia eeliseks on hind — see võimaldab kasutada lahendusi, mille juurutamiseks napib tavaliselt pakilisemate vajaduste tõttu raha. Eriti oluline on see väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kellel pole ressurssi majasiseste IT süsteemide ülesseadmiseks. Samas annab pilv kokkuhoidu ka suurettevõtetele — paljudes organisatsioonides kasutatakse olemasolevat serverparki vaid 5–10% ulatuses, mis on ilmselge raiskamine.

Pilve puhul makstakse ainult selle eest, mida tegelikult tarbitakse, ja puudub vajadus ressurssi varuks valmis osta. Mitmed uuringud on näidanud, et IT kulutusi saab pilvetehnoloogiale üle minnes kokku hoida 20–30%.

USAs kasutab pilveteenuseid juba 40% ettevõtetest (kirjade saatmiseks, dokumentide haldamiseks ja koosolekute pidamiseks). Märgiks liikumisest uute lahenduste poole on ka mobiilse internetituru plahvatuslik kasv — eelmisel aastal kasvas mobiilse andmeside maht maailmas ligi kolm korda, moodustades 5% kogu maailma internetitarbimisest. Pilv on eriti sobiv just mobiilseks tööks.

Ettevõtetel ja riigiasutustel on võimekus pilve üle kolida juba olemas, sest see ei nõua eraldi infrastruktuuri paigaldamist. Majandusministeerium kaardistabki pilvetehnoloogia kasutamise hetkeseisu ja lähikuudel peaks selguma, millised on senised edusammud Eestis.

SaaS on tuntud ka pilvetehnoloogia kont­septsioonina. Tarkvaralahendust on võimalik kasutada interneti­põhise teenusena ehk maakeeli: tarkvara kasutatakse ilma, et seda oleks installeeritud kohalikesse arvutitesse. Toimub tarkvara rentimine ja ainuke programmidega tööks vajalik eeldus on interneti olemasolu.

SaaS annab võimaluse vabaneda tegevus­test, mis ei kuulu ettevõtte põhitöö (tarkvaralitsentside soetamine ja oma­mine, serverite ostmine, hooldamine, utiliseeri­mine) hulka. SaaSi puhul saab kasutada just vajalikke programme ja seda saavad teha nii paljud inimesed, nagu konkreetsel ajahetkel on äriliselt oluline. Kasutajate arvu on võimalik igakuiselt muuta.

SaaSi korral on tarkvaralahenduste kasutuselevõtt ning tööshoidmine, uuenduste installeerimine, jõudluse jälgimine jne majast välja antud. IT-tiim saab rohkem kes­-kenduda koostööle eri osakondadega ning mõista, milliseid tehnoloogiaid vaja­takse äriliste ees­märkide elluviimiseks.

• SaaS sobib ettevõtetele, kus puudub küllaldane IT-tiim, kes lahendusi iga­päevaselt arendaksid ja hooldaksid.
• SaaS sobib ettevõtetele, kes soovivad esi­-algsed IT investeeringud hoida nii mada­lal kui võimalik ja kes on valmis töötama rohkem standardlahendus­tega.
• SaaS sobib sesoonse äriga tegeleva­tele ette­võ­tetele, kes teatud perioodil aktiiv­set äritegevust ei teosta.

VÕRDLUS

SaaS vs litsentside väljaost

• NAV SaaSi kasutajalitsents sisaldab rohkem kui 80 000 euro eest lisamooduleid, mida väljaostu puhul tuleb eraldi juurde soetada. Näiteks kliendihalduslahendus (CRM), laohaldus ja ka tootmislahendus.
• Jääb ära iga-aastane ühekordne NAVi tarkvarakindlustuse tasumine — see sisaldub juba rendihinnas.
• Töötajad saavad tööga tegeleda ka siis, kui nad ei ole kontoris, piisab vaid interneti olemasolust.
• Uus töökoht hetkega — uue töötaja tulekul või arvuti­vahetuse puhul on võimalik näiteks NAVile ligi pääseda hetkega, kõik toimub interneti kaudu.

TASUB TEADA

Mis kasu annab SaaS

SaaSi lahenduse puhul puudub ettevõttel vajadus investeerida kohe tarkvaralitsentsidesse ja serverlahendustesse.

Keskmiselt kestab üks majandustarkvara juurutamine 6–12 kuud ning traditsioonilise lahenduse puhul tuleb selle aja jooksul soetada kõik litsentsid. Kui litsentside väärtus on näiteks 50% projekti eelarvest, siis 100 000-eurose projekti puhul tuleb ettevõttel investeerida litsentsidesse 50 000 eurot. SaaSi korral see vajadus puudub.

Loe ka Microsoft Eesti juhi Rain Laane kommentaari